Mis juhtudel sa võid kohtuga kokku puutuda?
- Kui pöördud ise oma õiguste kaitseks kohtusse;
- kui keegi teine on esitanud kohtule mõne nõude Sinu vastu;
- kui kohtu menetluses on mõni nõue, mis ei ole küll otseselt esitatud Sinu vastu, ent mille kohta tehtav kohtulahend võib siiski ka Sinu õigusi mõjutada;
- kui kohus asub arutama mõnd Sinuga seotud süüteoasja;
- kui Sind kutsutakse kohtusse selleks, et saada mõne kohtuasja õigeks lahendamiseks vajalikku tõendusteavet.
Siinkohal tutvustame lühidalt erinevaid kohtutes lahendatavate kohtuasjade liike. Täpsemat teavet leiate konkreetset menetlusliiki puudutavatelt lehtedelt.
Millega kohtud tegelevad?
Eesti kohtud lahendavad nelja liiki kohtuasju, milleks on tsiviilasjad, haldusasjad, väärteoasjad ja kriminaalasjad. Tsiviilasju, väärteoasju ja kriminaalasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud, haldusasju aga halduskohtud. Nii maa- kui halduskohtu otsuste peale esitatud apellatsioonkaebusi, samuti esimese astme kohtute poolt kohtumenetluses tehtud määruste peale esitatavaid määruskaebusi vaatavad läbi ringkonnakohtud. Ringkonnakohtu otsuse või määruse peale esitatud kassatsioon- või määruskaebusi lahendab kõrgeima kohtuastmena Riigikohus.
Kõigi kohtuasjade menetlused algavad esimese astme kohtust. Mõnede kohtuasjade puhul on kohtusse pöördumise eelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Nii näiteks tuleb enne riigihankemenetluses tehtud otsuste halduskohtus vaidlustamist pöörduda riigihangete vaidlustuskomisjoni, kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtava uurimisasutuse toimingu saab aga maakohtus vaidlustada juhul, kui prokuratuur on eelnevalt uurimisasutuse tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätnud. Samuti ei ole mõnd liiki kohtuasjade puhul ette nähtud kohtuasja arutamise võimalust kõigis kolmes kohtuastmes – näiteks väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse saab vaidlustada maakohtus ning maakohtu otsusega mittenõustumisel kaevata edasi otse Riigikohtusse.
Mis on tsiviilasi?
Tsiviilasi on kohtuasi, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Tsiviilasja raames lahendab kohus kas isikutevahelistest eraõigussuhtetest tekkinud vaidlust (hagimenetlus) või otsustab seaduses ettenähtud juhtudel isikute õiguste tekkimise, lõppemise või ulatuse üle ka siis, kui otsest pooltevahelist vaidlust pole (hagita menetlus). Eraõigussuhe on isikutevaheline suhe, mis ei seondu avaliku võimu teostamisega. Eraõigussuhtest tekkinud vaidlused puudutavad näiteks lepingust tulenevate kohustuste täitmist, ühe isiku poolt teisele tekitatud kahju hüvitamist, perekonnaliikmete ülalpidamiskohustusi ja abikaasade varalisi suhteid, omandiõiguse rikkumist, äriühingute juhtimisega seotud küsimusi jne. Eraõiguslike vaidluste ampluaa on väga lai ning hõlmab kõiki eraõiguse valdkondi, nagu võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, ühinguõigus jne.
Mis on haldusasi?
Haldusasi kohtuasi, mis lahendatakse on halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ning mille sisuks on avalik-õiguslikust suhtest tekkinud vaidluse lahendamine või haldusorganile teatud toimingute tegemiseks loa andmise otsustamine. Haldusasju vaatavad esimese astme kohtuna läbi halduskohtud. Avalik-õigusliku suhte üheks pooleks on alati avalikku võimu teostav organ, näiteks riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või nendega sõlmitud halduslepingu alusel avalikke ülesandeid täitev isik. Viimaseks on näiteks kohaliku omavalitsusega sõlmitud halduslepingu alusel parkimise viivistasu otsuseid tegev isik. Haldusasjade raames lahendatakse vaidlusi, mis puudutavad näiteks maksustamist, planeeringute kehtestamist, ehituslubade, keskkonnalubade ja mitmesuguste muude avalik-õiguslike lubade andmist, elamislubade andmist, riigihangete läbi viimist, riikliku järelevalve käigus ettekirjutuste tegemist, pensionite ja mitmesuguste toetuste maksmist jne.
Mis on väärteoasi?
Väärteoasi on kohtuasi, mis lahendatakse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras ning mille raames otsustab maakohus, kas isik on süüdi väärteo toime panemises ning määrab isikule karistuse või kontrollib kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsust. Väärteoasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud kergemat liiki süütegu, mille eest on seaduses põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Väärtegudeks on näiteks erinevad liiklusõigusrikkumised (liiklusseaduse §-d 201 jj), aga ka avaliku korra rikkumine (karistusseadustiku § 262 lg 1) või loata kalapüük (kalapüügiseaduse § 75 lg 1).
Mis on kriminaalasi?
Kriminaalasi on kohtuasi, mis lahendatakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras ning eelkõige kohtuasi, mille raames otsustab kohus, kas isik, keda prokuratuur süüdistab kuriteo toime panemises, on sellise teo toime panemises süüdi, ning määrab talle karistuse. Kriminaalasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Kuriteod on karistusseadustikus sätestatud raskemat liiki süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Kuigi mõisted „rahaline karistus“ ja „rahatrahv“ näivad sarnased, määrab just ühe või teise mõiste kasutamine karistusseadustiku vastavas sättes ära selle, kas teo näol on tegemist kuriteoga või väärteoga. Kuriteo tunnuste ilmnemisel ei saa isik – näiteks kannatanu – siiski vahetult kohtusse pöörduda ja väidetava süüdlase karistamist nõuda, vaid toime pandud kuriteost tuleb esmalt teatada politseile, misjärel alustatakse kriminaalmenetlust ning kohtusse saab selline kriminaalasi jõuda prokuröri poolt süüdistuse esitamise kaudu.