Isikuandmete töötlemine kohtus

Isikuandmete töötlemine kohtutes

Mõisted

Andmesubjekt on füüsiline isik, kelle kohta kohtutel on teave, millega on võimalik füüsiline isik tuvastada. Andmesubjektideks võivad olla menetlusosalised, kohtumenetluse väliselt kohtu poole pöörduvad isikud, kohtu (potentsiaalsed) töötajad ning isikud, kelle isikuandmeid avaldatakse kohtule seaduses sätestatud juhtudel (vangid, kriminaalhooldusalused jt).

Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta.

Eriliiki isikuandmed on isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Isikuandmete töötlemine on mis tahes isikuandmetega tehtav toiming. Isikuandmete töötlemine võib olla automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.

Kohus või kohtud on maa-, haldus-, ja ringkonnakohtud käesoleva isikuandmete töötlemise teabe tähenduses.

Vastutav töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid; kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Kohtumenetluses on teie isikuandmete vastutavaks töötlejaks see kohtuasutus, kelle menetluses on või oli kohtuasi, milles on kogutud Teie isikuandmeid, või kelle poole Te olete pöördunud teabenõudega või muu avaldusega.

Volitatud töötleja on füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel. Kohus on volitatud töötleja seaduses sätestatud juhtudel. Kohtud kasutavad volitatud töötlejaid kohtumenetluses kui ka kohtumenetluse väliselt.

Millal ja miks kohtud isikuandmeid töötlevad?

Kohtud töötlevad isikuandmeid nii õigusemõistmise kui ka muude seadusest tulenevate ülesannete täitmise eesmärgil. Olenevalt sellest, kas isikuandmeid töödeldakse õigusemõistmise ülesandeid täites või muudel eesmärkidel, võivad nii isikuandmete töötlemise reeglid kui andmesubjektide õiguste ulatus olla erinevad.

Kui Teil on küsimus isikuandmete töötlemise kohta kindlas kohtuasutuses, pöörduge selle kohtuasutuse poole. Kohtute kontaktandmed leiate SIIT.

Kohtutes isikuandmete töötlemist puudutava küsimusega võite pöörduda ka kohtute andmekaitsespetsialisti poole, võttes ühendust aadressil [email protected].

Kuidas kohtud isikuandmeid kaitsevad?

Teie isikuandmete volitamata töötlemise ja lubamatu avalikustamise takistamiseks kasutatakse nii organisatsioonilisi, füüsilisi kui ka infotehnoloogilisi turvameetmeid, sh asjakohast andmekaitse taset.

Kohtumenetlus

Kohtud töötlevad Teie isikuandmeid kohtumenetluses menetlusseadustikest tulenevatel alustel. Isikuandmete kaitse üldmäärust ja isikuandmete kaitse seadust kohaldatakse kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega.

Kohtumenetluses on isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e ning artikkel 9 lõige 2 punkt f.

Üldjuhul on kohtupidamine avalik ning ka kohtuotsus kuulutatakse avalikult. Kaalukal vajadusel võib kohus seaduses ettenähtud juhtudel, sh perekonna- ja eraelu kaitseks või alaealise või kannatanu huvides, kuulutada kohtuistungi või selle osa kinniseks. Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid.

Tsiviil- ja haldusasjades võib kohus kaalukatel põhjustel tunnistada kinniseks menetluse või osa menetlusest. Kriminaalasjades võib kohus kuulutada istungi osaliselt või täielikult kinniseks kriminaalmenetlusseadustikus sätestatud juhtudel. Menetluse või selle osa kinniseks kuulutamise tagajärjel on piiratud avaldatud materjalide ja dokumentide avalikustamine.

Kohtumenetluses toimuvad istungid kas kohtumajas või menetluskonverentsina, kus menetlusosalised saavad infotehnoloogilisi vahendeid kasutades kohtuga suhelda. Kohtud kasutavad menetluskonverentside korraldamiseks erinevaid videokonverentsi platvorme.

Pärast kohtumenetluse lõppemist jõustunud kohtulahendiga säilitatakse kohtutoimikuid vastavalt kohtu kantselei kodukorrale ja selles sätestatud tähtaegadele kohtu arhiivis. Alaliseks säilitamiseks määratud toimikud antakse selleks ettenähtud aja jooksul üle Rahvusarhiivile.

Kui osalete kohtumenetluses ja/või Teie isikuandmed sisalduvad menetlusdokumentides, siis kantakse Teie isikuandmed ka kohtute infosüsteemi. Kohtute infosüsteemi kui andmekogu vastutav töötleja on Justiitsministeerium, kohtud on andmekogu volitatud töötlejad. Kohtute infosüsteemi arendab, hooldab ja majutab Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Kohtumenetluse andmed sisalduvad menetlusseadustikest tulenevatel alustel ka e-toimiku süsteemis, mille volitatud töötlejad kohtud on. E-toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. E-toimiku süsteemi arendab, hooldab ja majutab Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Vaadake e-toimikut tutvustavat videot siit.

Isikuandmete avalikustamine arvutivõrgus

Kohtud ei avalikusta arvutivõrgus isikuandmeid ilma seadusest tuleneva aluseta. Menetlusseadustikest tuleneb kohustus avalikustada arvutivõrgus alljärgnev teave, mis võib sisaldada isikuandmeid.

1. Kohtud avaldavad kohtute infosüsteemi vahendusel elektroonilises Riigi Teatajas teabe kohtuistungite toimumise aja ja koha kohta. Lisaks istungi toimumise ajale ja kohale avaldatakse:

  • kriminaalasja number, täisealise süüdistatava nimi ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse;
  • väärteoasja number, täisealise menetlusaluse isiku nimi ja alaealise menetlusaluse isiku nimetähed ning väärteoasja kvalifikatsioon või kohtuvälise menetleja nimi ja otsuse number;
  • tsiviilasja number, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldine kirjeldus;
  • haldusasja number, menetlusosaliste nimed ja haldusasja üldine kirjeldus;
  • ringkonnakohus avaldab kõigis menetlusliikides asja numbri, apellatsioonkaebuse esitaja, vaidlustatud otsuse kuupäeva ja selle teinud kohtu/kohtumaja.

Kinnise kohtuistungi kohta avaldatakse üksnes toimumise aeg, asja number ja märge, et kohtuistung on kinnine.

Kohtuistungite toimumise ajad eemaldatakse veebilehelt kriminaal-, väärteo- ja tsiviilasjades seitsme päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest ja haldusasjades 30 päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest arvates.

2. Kohtud avaldavad kohtute infosüsteemi vahendusel elektroonilises Riigi Teatajas teabe otsuste avalikult teatavakstegemise kohta. Otsuste avalikult teatavakstegemise kohta avaldatakse järgmised andmed:

  • kriminaalasja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine, märkides kriminaalasja numbri, täisealise süüdistatava nime ja alaealise süüdistatava nimetähed ning kuriteo kvalifikatsiooni karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi, milles isikut süüdistatakse;
  • väärteoasja kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ja kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aeg ning selle muutmine, märkides väärteoasja numbri, täisealise menetlusaluse isiku nime ja alaealise menetlusaluse isiku nimetähed ning väärteoasja kvalifikatsiooni või kohtuvälise menetleja nime ja otsuse numbri;
  • tsiviilasja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja selle muutmine, märkides tsiviilasja numbri, menetlusosaliste nimed ja tsiviilasja üldise kirjelduse;
  • haldusasja kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja vaidluse eseme üldise kirjelduse. Menetlusosalise nime ei avaldata, kui see on vajalik eraelu puutumatuse kaitseks;
  • ringkonnakohus avaldab kõigis menetlusliikides asja numbri, apellatsioonkaebuse esitaja, vaidlustatud otsuse kuupäeva ja selle teinud kohtu/kohtumaja.

Kinnises menetluses tehtud otsuste kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, asja number ning märge, et menetlus on kinnine.

Otsuste avalikult teatavakstegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

3. Kohtud avaldavad kohtute infosüsteemi vahendusel elektroonilises Riigi Teatajas jõustunud lõpplahendid.

Isiku taotlusel või kohtu algatusel võidakse tsiviil- või halduskohtumenetluses tehtud lahendis asendada isiku nimi initsiaalidega ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Samuti võidakse avaldada ainult otsuse resolutsioon või ei avalikustata otsust, kui otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid ja kui otsuse isikuandmetega avalikustamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust.

Kriminaal- ja väärteoasjades avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood või sünniaeg asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, välja arvatud juhul, kui avaldatav jõustunud kohtulahend on vähemalt kolmas, milles alaealine on kuriteos süüdi tunnistatud. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendab kohus initsiaalide või tähemärgiga. Kui kohtulahend sisaldab eriliiki isikuandmeid või muid tundlikke isikuandmeid ning kohtulahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on varjatud, võib kohus avalikustada ka ainult kriminaal- või väärteoasjas tehtud lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.

Isikul on õigus taotleda seaduses ettenähtud korras oma isikuandmete avalikustamise lõpetamist ka avalikustatud lahendis.

4. Kohtud avalikustavad menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel kohtute infosüsteemi vahendusel isikuandmeid võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ametlike Teadaannete väljaandja ja vastutav töötleja on Justiitsministeerium, volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Ametlike Teadaannete veebilehel avaldatud teadaannetele on igaühel õigus tasuta juurde pääseda kuni avaldamise lõpetamiseni.

Kohtulikud registrid

Tartu Maakohtu kinnistusosakond peab kinnistusraamatut ja laevakinnistusraamatut.

Kinnistusraamatusse kantakse andmed kõikide kinnisomandite tekkimiste, üleandmiste ja kinnistute, samuti kinnisasju koormavate asjaõiguste üleandmiste, koormamiste, nende sisu muutmiste või lõpetamiste kohta.

Kinnistusraamatu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Tartu Maakohtu kinnistusosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus on kinnistusraamatu volitatud töötlejad.

Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvad kinnistusregister, kinnistuspäevik ja kinnistustoimik. Kinnistusraamatu registriossa kantavate andmetega võib igaüks tutvuda ja saada sellest väljatrükke. Tutvumiseks piisab registriosa (kinnistu) numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. Inimese nime või isikukoodi järgi saab e-kinnistusraamatus päringuid teha vaid end ID-kaardi või mobiil-ID abil sisse logides.

Laevakinnistusraamat koosneb laevade ja ehitatavate laevade registrist ning seda peetakse kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Laevakinnistusraamatu andmetega saab tutvuda igaüks e-laevakinnistusraamatu veebilehel. Samuti on võimalik andmetega tutvuda ja neist väljatrükke saada Veeteede Ametist ja notaribüroodest.

Laevakinnistusraamatu vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Tartu Maakohtu kinnistusosakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning Veeteede Amet on laevakinnistusraamatu volitatud töötlejad.

Tartu Maakohtu registriosakond peab äriregistrit (füüsilisest isikust ettevõtjate, täis-, usaldus- ja osaühingute, aktsiaseltside, tulundusühistute ja välismaa äriühingute filiaalide kohta), mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit (mittetulundusühingute alla kuuluvad ka elamu- jm mittetulunduslikud ühistud, samuti erakonnad, ametiühingud ning kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid) ning kommertspandiregistrit.

Äriregistri koosseisu kuuluvad registrikaart, äritoimikud ja registritoimikud. Registrikaardile kantud andmete ja äritoimikusse kantud dokumentidega on vastavalt äriseadustikule igaühel õigus tutvuda ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Registritoimikusse kantud dokumentidega (riigilõivukviitungid ja muud ettevõtja kohta käivad dokumendid, mis ei sisalda avalikkust huvitavat teavet) võib tutvuda pädev riigiasutus ning kohtutäitur ja isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi.

Kommertspandiregistrile kohaldatakse äriseadustikus äriregistri kohta sätestatut kommertspandiseaduses sätestatud erisustega.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseisu kuuluvad registrikaart, avalikud toimikud ja registritoimikud. Mittetulundusühingu registrikaardile ja sihtasutuse registrikaardile kantud andmetega ning avalikus toimikus säilitatavate dokumentidega on igaühel õigus tutvuda ning saada registrikaardist ja avalikus toimikus olevast dokumendist ärakirju. Registritoimikusse kantud dokumentidega võib tutvuda isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi.

Äriregistri, mittetulundusühistute ja sihtasutuste registri ja kommertspandiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Volitatud töötlejad on Tartu Maakohtu registriosakond ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Isikuandmete töötlemise muud juhud

Kui Te külastate kohtuid

Kohtute avalikud ruumid on videovalve all. Videovalve eesmärgiks on kohtute õigusmõistmise tagamine, mis hõlmab endas kohtute territooriumi ohutuse tagamist ning riigile kuuluva vara kaitset. Isikuandmete töötlemise aluseks on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e.

Videovalve helita salvestis talletatakse kohtumajas asuvas serveriruumis. Serveriruumile rakenduvad infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (ISKE) andmekeskuseid puudutavad nõuded ning standardid. Videosalvestistele on ligipääs vaid kohtute turvajuhil. Põhjendatud taotluse alusel on võimalik salvestisega tutvuda järgnevatel isikutel ning ametiasutustel:

  • Politsei- ja Piirivalveametil avaliku korra rikkumise või vara kahjustamise korral kriminaal- või väärteomenetluses;
  • Seaduse alusel muudel isikutel ning ametiasutustel.

Videosalvestisi säilitatakse 30 kalendripäeva.

Kui Te külastate kohtute veebilehte, kogutakse Teie kohta järgmiseid andmeid:

  • Teie arvuti või arvutivõrgu internetiaadress (IP-aadress)
  • Teie kasutatava arvuti veebilehitseja, operatsioonisüsteemi tarkvaraversioon
  • külastamise aeg (kellaaeg, kuupäev, aasta) ja kestus.

Seda teavet ei seota Teid tuvastava teabega ja kasutatakse üksnes isikustamata kujul. Andmeid kogutakse ja säilitatakse vaid selle kohta, millist veebilehekülje osa külastati ning kui kaua seal peatuti. Neid andmeid kasutatakse ainult turvatehnilistel eesmärkidel ja välisveebi külastusstatistika koostamiseks, et selle põhjal välisveebi arendada ja selle kasutusmugavust suurendada.

Kui pöördute kohtu poole teabenõudega, märgukirjaga, selgitustaotlusega või muu avaldusega

Kui esitate kohtule teabenõude, märgukirja, selgitustaotluse või muu pöördumise (näiteks Teie isikuandmete töötlemisega seotud õiguste teostamisel), töötleb kohus Teie isikuandmeid Teie pöördumise läbivaatamiseks ja Teile vastamiseks.

Kui Teie pöördumisele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastab kohus pöördumise vastamiseks pädevale asutusele ning teavitab Teid sellest.

Kirjavahetuse andmed on avaliku teabe seaduse kohaselt nähtavad kohtute avalikus dokumendiregistris. Dokumendiregistri avalikus vaates ei avalikustata füüsiliste isikute nimesid ning füüsilisest isikust kirja saatja või saaja nimi asendatakse initsiaalidega. Dokumendi pealkirjaks näidatakse vastavalt „Selgitustaotlus“, „Märgukiri“ või „Teabenõue“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutusesiseselt.

Füüsiliste isikutega peetav kirjavahetus on üldiselt juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatab kohus üle, kas küsitud dokumenti saab teabenõudjale väljastada täielikult või tuleb sellele juurdepääs võimaldada osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35. Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastab kohus dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida.

Kirjavahetuse dokumente säilitatakse üldjuhul viis aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad hävitamisele.

Kui kandideerite kohtusse tööle või praktikale

Isikuandmeid sisaldavad kõik kandideerimisega seotud dokumendid. Teie poolt soovitajatena nimetatud isikutelt võib kohus küsida lisateavet. Kohus võib koguda nii tööle kui ka praktikale kandideerija kohta täiendavat teavet avalikest allikatest (sotsiaalmeediavõrgustikud, veebilehed, avalikud registrid jms). Seejuures on Teil õigus teada, milliseid andmeid kohus Teie kohta on kogunud. Samuti on Teil õigus kogutud andmetega tutvuda, anda selgitusi ja esitada vastuväiteid.

Kandidaatide andmed on juurdepääsupiiranguga info, millele teised isikud ja asutused saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Mittevalituks osutunud kandidaatide isikuandmeid säilitatakse

  • värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks 1 aasta;
  • paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest) ning
  • kandideerinu nõusolekul ka tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Teie õigused

Vastavalt Euroopa Andmekaitsenõukogu andmetega tutvumise juhendile pole andmete vastutaval töötlejal ehk kohtul kohustust reageerida andmete tutvumise taotlusele (ning ka teistele IKÜM art 13 jj taotlustele) juhul kui see on esitatud suvalisele või valele aadressile. Kuigi kohus võib teha omalt poolt kõik, et taotlus jõuaks andmekaitsespetsialistini, palume taotluse kiireima lahendamise huvides saata taotlus eelpool märgitud andmekaitsespetsialisti aadressile

Õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta

Juhul, kui kohus on Teie kohta andmeid kogunud, siis on Teil õigus saada teada, mis on nende kogumise eesmärk, kellele on Teie isikuandmeid avalikustatud või avalikustatakse, kui kaua andmeid säilitatakse ning juhul, kui andmeid ei ole kogutud Teilt endalt, siis teave nende allika kohta.

Olenevalt isikuandmete töötlemise eesmärgist võib seaduses sätestatud juhtudel Teie õigust saada teavet ka piirata.

Õigus oma andmetega tutvuda

Füüsilisel isikul on õigus tutvuda enda isikuandmetega ja saada teavet nende andmete töötlemise kohta. Enda isikuandmetega tutvumiseks ja nendest koopia saamiseks tuleb Teil esitada kohtule taotlus. Isikuandmeid väljastades peab kohus olema veendunud Teie isikusamasuses. Seetõttu peate taotluse omakäeliselt või digitaalselt allkirjastama. Teatud juhtudel võidakse Teilt paluda täpsustavat informatsiooni, näiteks kõnesalvestise puhul kõne toimumise aeg ning telefoninumber, millelt helistasite. Kohus vastab Teile nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul alates Teie taotluse saamisest. Erandjuhtudel on kohtul õigus pikendada vastamise tähtaega kahe kuu võrra.

Seaduses sätestatud juhtudel võib Teie õigust oma andmetega tutvuda ka piirata. Kohtul on õigus jätta sooviavaldus rahuldamata juhul, kui ei suudeta veenduda isikusamasuses või kui salvestise väljastamisega ei ole võimalik välistada teiste isikute andmete väljastamist, mille töötlemiseks puudub õiguslik alus.

Turvakaamerate videosalvestisega tutvumine on võimalik vaid kohapeal.

Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist

Kui avastate, et Teie kohta käivad andmed on ebaõiged või mittetäielikud, on Teil õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist või mittetäielike andmete täiendamist, kui see on isikuandmete töötlemise eesmärki arvestades asjakohane. Selleks esitage kohtule omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus ning lisage sellele oma taotlust põhjendavad tõendid ja asjaolude kirjeldus. Kohus edastab info isikuandmete parandamise, kustutamise või töötlemise piiramise kohta kõigile, kellele isikuandmed on avaldatud, välja arvatud juhul, kui see osutub võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi.

Õigus nõuda andmete töötlemise piiramist ja lõpetamist

Kui Teie isikuandmete töötlemiseks, avalikustamiseks, teatud eesmärgil kasutamiseks või andmetele juurdepääsu võimaldamiseks ei ole seaduslikku alust, saate nõuda andmete kasutamise piiramist, lõpetamist või kustutamist, andmete avalikustamise või andmetele juurdepääsu võimaldamise piiramist või lõpetamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus.

Õigus esitada vastuväited

Teil on õigus esitada vastuväiteid Teie isikuandmete töötlemise kohta. Selleks esitage kohtule omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud põhjendatud taotlus. Sellisel juhul tuleb kohtul tõendada, et Teie isikuandmeid töödeldakse ülekaalukatel õiguspärasel põhjusel, või lõpetada Teie isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumine

Kohus dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, mõju ja rakendatud meetmed. Rikkumisest teavitatakse Andmekaitse Inspektsiooni põhjendamatu viivituseta ja võimaluse korral 72 tunni jooksul pärast sellest teada saamist, välja arvatud juhul, kui rikkumine ei kujuta endast tõenäoliselt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele. Suure ohu puhul andmesubjekti õigustele ja vabadustele teavitatakse ka andmesubjekti.

Õigus pöörduda andmekaitse järelevalveasutuse ja/või halduskohtu poole

Juhul, kui leiate, et kohus rikkunud Teie õigusi ja vabadusi isikuandmete töötlemisel sellise tegevuse käigus, mis ei ole kohtumenetlus, on Teil õigus esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või halduskohtule.

Andmekaitse Inspektsiooni kontaktandmed:
Tatari 39, Tallinn, 10134
tel: +372 627 4135
e-post: [email protected]