Menetluskulud tsiviil- ja haldusasjades
Iga kohtumenetlusega kaasneb hulk kulusid. Tsiviil- ja haldusasjades on menetluskuludeks riigilõiv ja kautsjon, tõendamisega seotud kulud (näiteks tunnistaja kutsumisega seotud kulud, ekspertiisikulud), aga ka menetlusosaliste ja nende esindajate kulud (näiteks õigusabikulud, sõidukulud jne). Menetluskulu peab menetluse käigus kandma see menetlusosaline, kelle poolt soovitud menetlustoiminguga kulu kaasneb. Nii peab hageja või kaebaja tasuma hagi või kaebuse esitamisel riigilõivu, tunnistaja- või ekspertiisitasu peab ette maksma see pool, kes tunnistaja kutsumist või ekspertiisi määramist soovib ning enda esindajale peab tasu maksma iga menetlusosaline ise.
Kohtumenetluse lõppedes pannakse üldjuhul kohtuasja kaotanud poolele kohustus hüvitada vastaspoole (ning vastaspoolel osalenud kolmanda isiku) poolt menetluse käigus kantud kulud. Tsiviilasjas toob hagi rahuldamata jätmine tavaliselt kaasa hagejale kohustuse hüvitada kostjale viimase poolt kohtumenetlusega seoses kantud kulud, hagi rahuldamise korral aga mõistetakse hageja kulud välja kostjalt.
Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluses, ent üldjuhul ei mõisteta halduskohtumenetluses kaebuse rahuldamata jätmise korral vastustaja õigusabikulusid välja kaebajalt, sest eeldatakse, et vastustajaks olev organ suudab oma esindamise kohtus korraldada ilma õigusnõustajat palkamata. Siiski on kohtupraktikas leitud, et vastustaja kasuks õigusabikulude välja mõistmine on põhjendatud neil juhtudel, kui vaidlus väljub vastustajaks oleva organi tavapärase tegevuse piiridest ning ei saa eeldada, et vastustaja oleks saanud oma osalemise kohtmenetluses korraldada ilma advokaadi abita. Seevastu kui menetluses osaleb vastustaja poolel (ehk vastustaja positsiooni toetav) kolmas isik, siis mõistetakse tema kulud välja kaebajalt. Kompromissi korral jagatakse kulud tavaliselt kompromissiga.
Menetlusabi
Selleks, et isiku õigused ei jääks kaitseta põhjusel, et tal pole piisavalt raha menetluskulude kandmiseks, on nii haldus- kui tsiviilkohtumenetluses ette nähtud võimalus taotleda menetlusabi. Nii haldus- kui tsiviilasjas saab kohus vabastada isiku tema taotlusel riigilõivu või kautsjoni tasumisest täielikult või osaliselt või võimaldada seda tasuda osade kaupa. Samuti saab kohus vabastada isiku muude kohtukulude (näiteks tunnistajatasu) või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Menetlusabi andmise üle otsustamisel hindab kohus menetlusabi taotleja majanduslikku olukorda ning teisalt tema poolt esitatud nõude või taotluse eduväljavaateid. Näiteks ei nõustu maakohus vabastama hagejat riigilõivu tasumisest, kui hageja poolt kirjeldatud asjaoludel näib hagi perspektiivitu või kui hagi rahuldamisest saadav kasu on hageja jaoks ebamõistlikult väike.
Menetlusabi saamiseks tuleb nii tsiviil- kui halduskohtumenetluses esitada kohtule taotlus ja andmed oma majandusliku seisundi kohta. Kohus võib isiku majandusliku seisundi hindamiseks nõuda andmeid pankadelt ja muudelt isikutelt. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku §-s 111 jj ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 181 jj.
Üheks menetlusabi liigiks on ka riigi õigusabi ehk isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Ka riigi õigusabi taotluse lahendamisel hindab kohus taotleja majanduslikku olukorda, tema poolt esitatud nõude (kaebuse, hagi, avalduse) eduväljavaateid ning vaidlusaluse küsimuse olulisust taotleja jaoks.
Oluline on, et riigi õigusabi ega muu menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud tähtaegade kulgu. Seega, kui seaduses on kohtu poole pöördumiseks ette nähtud tähtaeg, ei piisa selle aja jooksul üksnes riigi õigusabi taotluse esitamisest, vaid tuleb esitada ka kaebus, hagi või avaldus. See kaebus, hagi või avaldus võib olla puudustega ning piisab sellest, kui üldjoontes nähtub, mis probleemiga isik kohtusse pöörduda soovib. Vajadusel palub kohus seda täpsustada. Kui kohus otsustab anda isikule riigi õigusabi, saab juba riigi õigusabi korras hagejat, kaebajat või avaldajat esindama asuv advokaat kaebuses või hagiavalduses esinevad puudused kõrvaldada.
Menetluskulud kriminaal- ja väärteoasjades
Kriminaalmenetluses on menetluskuludeks samuti erinevad kohtuasja läbi vaatamise tõttu tekkinud kulud alates kaitsjatasudest kuni tõendite hankimise ja ekspertiisiga seotud kuludeni.
Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.
Tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud kannatanu.
Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.
Kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud üldjuhul samuti riik. Erandina võidakse süüdistatavale panna menetluskulude hüvitamise kohustus, kui menetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Kriminaalmenetluses on süüdistataval õigus kaitsjale. Kui süüdistatav ise kaitsjat ei vali, ent soovib kaitsjat või kui kaitsja osavõtt on seadusest tulenevalt kohustuslik (kriminaalasja kohtumenetluses see enamasti nii on), määrab kohus kaitsja riigi õigusabi korras. Seejuures ei või kohus jätta kaitsjat määramata ka siis, kui süüdistatava majanduslik olukord oleks kaitsja palkamiseks piisav.
Ka väärteomenetluses on menetlusalusel isikul õigus taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist, kui ta kaitsjat soovib, ent ei ole endale ise kaitsjat valinud. Väärteoasjas hindab kohus riigi õigusabi andmise otsustamisel siiski menetlusaluse isiku majanduslikku olukorda, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.
Tasuta õigusabi
Lihtsamat õigusabi osutavad vähekindlustatud abivajajaile ka mitmed mittetulundusühingud, näiteks omavalitsused, ülikoolid ja riigiasutused.
- Juristide Liidu ja justiitsministeeriumi koostöös käivitatud tasuta õigusapteegi asukohti ja lahtiolekuaegasid saab vaadata Juristide Liidu kodulehelt.
- Kaks tundi tasuta õigusnõustamist leiab veebilehelt www.juristaitab.ee. Teenust pakkuva HUGO.legali 15 kontorit asuvad üle Eesti: Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Narvas, Paides, Põlvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
- Eesti Puuetega Inimeste Koda annab õigusabi erivajadustega inimestele Tallinnas, Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Jõhvis, Rakveres, Kuressaares, Viljandis, Võrus, Valgas, Raplas, Jõgeval, Narvas ja Käinas.