Kohtuniku töö

Kuidas kohtunikus saada?

Konkursist kohtuniku ametikohale haldus-, maa- või ringkonnakohtus teatab justiitsminister väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Maa- või halduskohtunikuks kandideerijalt eeldatakse vähemalt viieaastast töökogemust ameti- või töökohal, millel töötamine eeldab õigusalase magistrikraadi olemasolu või vähemalt kolmeaastast kogemust kohtunõuniku või kohtujuristina, ringkonnakohtunikuks võib kandideerida kogenud ja tunnustatud jurist. Nii maa-, haldus- kui ka ringkonnakohtunikuks kandideerimise eeldus on kohtunikueksami sooritamine. Erandina on kohtunikueksamist vabastatud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadi või prokurörina (välja arvatud abiprokurörina) töötanud isikud, kui nad kandideerivad kolme aasta jooksul pärast vandeadvokaadi või prokurörina tegutsemise lõpetamist.

Mis dokumendid peab esitama?

Kohtunikukonkursil osalemiseks tuleb konkursil osaleda soovijail esitada Riigikohtu esimehe nimele:

  • kandideerimisavaldus, millel on märgitud, millise või milliste kohtu/kohtute kohtunikukohale kandideerida soovitakse;
  • kohtunikuks kandideerija isikuandmete ankeet;
  • õiguse õppesuunal omandatud magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni tõendav dokument;
  • Eesti kodakondsust tõendav dokument;
  • kohtunikueksamist vabastamise taotlus juhul, kui kandideerija ei ole vabastatud kohtunikueksamist seaduse alusel või sooritanud kohtunikueksamit ning leiab, et tema senise ameti- või töökoha keerukus vastavad kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid esitatakse ühe kuu jooksul konkursiteate ilmumisest elektrooniliselt aadressil info@riigikohus.ee.

Kohtunikust kandideerijalt komisjon ülalloetletud dokumentide esitamist ei nõua. Komisjon võib pöörduda kohtunikust kandideerija poole, täpsustamaks tema andmeid.

Kes võib saada kohtunikuks?

Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes:

  • on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni;
  • oskab kõrgtasemel eesti keelt;
  • on kõrgete kõlbeliste omadustega;
  • on kohtunikutööks vajalike võimete ja isikuomadustega.

Kohtunikuks kandideerijad läbivad julgeolekukontrolli, mida teostab Kaitsepolitseiamet. Paralleelselt julgeolekukontrolli toimumisega vastavad kohtunikuks kandideerijad veebikeskkonnas isiksuseomaduste ja väärtuste hindamise küsimustikele ning kandideerijate tausta kontrollimiseks võib komisjon teha järelepärimisi senisele ja varasematele tööandjatele ning koguda muud vajalikku teavet.

Isiksuseomaduste hindamise vestluse peab komisjon kohtuniku ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursi raames üksnes nende kohtunikuks kandideerijatega, kelle suhtes on tehtud julgeolekukontroll ja kes on täitnud isiksuseomaduste ja väärtuste hindamise küsimustikud. Vestluse ja koondatud teabe põhjal teeb komisjon otsuse selle kohta, kas kohtuniku ametikohale kandideerija sobib või ei sobi isiksuseomadustelt kohtunikuks.

Ametisolevate kohtunike isiksuseomaduste sobivust komisjon kohtunikukoha täitmiseks väljakuulutatud konkursi käigus ei hinda.

Pärast vestlusi esitab komisjon andmed ja materjalid kohtuniku vabale ametikohale kandideerijate kohta Riigikohtu üldkogule.

Riigikohtu üldkogu, olles ära kuulanud selle kohtu üldkogu seisukoha, mille vaba kohtunikukoht on konkursil täitmisel, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks.

Riigikohtuniku koha täitmiseks teeb Riigikohtu esimees asjakohase ettepaneku Riigikogule, olles eelnevalt ära kuulanud Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja seisukoha.

Kohtunikueksamikomisjon

Kohtunikueksamikomisjoni peamised ülesanded on kohtunikueksami korraldamine, kohtunikuks kandideerijate seaduse nõuetele vastavuse kontrollimine ja nende isiksuseomaduste kohtunikuametiks sobivuse hindamine. Samuti arvamuse andmine alla kolmeaastase ametistaažiga kohtuniku ametisse sobivuse kohta.

Komisjoni pädevuses olevaid ülesandeid lahendab komisjon sidevahendite abil või suulisel istungil. Komisjoni töövorm on suuline istung, kui komisjon vestleb kohtunikuks kandideerijatega, viib läbi kohtunikueksami suulise osa või kuulab ära kohtuniku, kelle ametisse sobivust hinnatakse. Komisjoni suulised istungid leiavad reeglina aset kahel korral aastas – aprilli- ja oktoobrikuus. Kohtunikueksamikomisjoni tööst loe lähemalt SIIT

Kohtunikueksam

Kohtunikueksam on eelduseks kohtunikuks kandideerimisel. Kohtunikueksami toimumisest annab komisjon Riigikohtu kodulehel teada vähemalt kolm kuud enne eksami toimumise aega. Reeglina toimuvad kohtunikueksamid aprilli- ja oktoobrikuus. Kohtunikueksamil saadud tulemus võimaldab kohtunikuks kandideerijal osaleda viie aasta jooksul kohtuniku vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatavatel konkurssidel. Kohtunikueksami sooritamisest loe täpsemalt SIIT

Kohtunike koolitus

Koolitus on osa kohtunikuametist. Kohtute seaduse järgi peavad kohtunikud pidevalt oma erialateadmisi ja -oskusi täiendama, osaledes selleks ettenähtud koolitustel. Kohtunike koolituse eesmärk on aidata kohtunikke kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamisel ja uuendamisel.

Kohtute seadusest tulenevalt vastutab kohtunike koolituse eest koolitusnõukogu, mis on üks Eesti kohtunike omavalitsusorganitest. Lisaks kohtunikele kuuluvad koolitusnõukokku prokuratuuri, justiitsministeeriumi ja Tartu ülikooli esindajad. Koolitusnõukogu kohtunikest liikmed valib kohtunike täiskogu, kuhu kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. Kohtunike koolitusnõukogu teenindab Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakond, kes koostab kohtunike koolituse strateegia ning koolitus- ja kohtunikueksami programmid, mille omakorda kinnitab koolitusnõukogu. Kohtunike koolitusest loe lähemalt SIIT