Maa- ja halduskohtunik ning ringkonnakohtunik
Esimeses kohtuastmes töötavad maakohtunikud ja halduskohtunikud. Maakohtus arutatakse tsiviil- ja süüteoasju, halduskohtus haldusasju.
Ringkonnakohtunik töötab teise astme kohtus ja tegeleb maa- ning halduskohtu lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebustega.
Kohtunikul on oluline roll inimestele turvatunde loomisel. Ühelt poolt otsustab kohtunik kurjategijad vangi saata, aga teisalt teavad inimesed, et kohtust saab abi, kohus on erapooletu ja kohut võib usaldada. Kohtunik panustab iga päev, et Eesti oleks rahulik õigusriik, kus saab loota asjatundlikule ja sõltumatule õigusemõistmisele. Iga kohtuasi ja mure, millega kohtunik tegeleb, ei ole kordumatu, aga inimesed on alati uued ning alati leidub mõni uus nüanss, millele tähelepanu pöörata.
Kohtunik annab ametisse astudes vande, kus ta tõotab jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.
Kohtunikuna töötamine on juristile suurepärane võimalus areneda. Kohtunik võib minna praktiseerima näiteks rahvusvahelistesse kohtutesse, osaleda koolitustel ja diskuteerida tippjuristidega teemadel, millele ühiskond ja õigusteadus alles otsivad vastuseid. Kohtunik nimetatakse ametisse terveks eluks, mis aga ei tähenda, et kaasneks kohustus elu lõpuni ametit pidada.
Kohtunik saab olulise osa oma tööst teha kodust lahkumata, sest kohtuasja materjalidega tutvumine ja otsuse kirjutamine ei sõltu asukohast. On üsna sage, et kohtunik elab ja töötab erinevas linnas.
Kohtunikuks sobib aus, tark ja töökas inimene, kes on valmis võtma vastutust ühiskonna ees ja tahab kaasa mõelda teemadel, mis praegu ei pruugi olla veel inimeste igapäevaelu osa. Kasuks tulevad ka hea pingetaluvus ja lai silmaring.
Riigikohtunik
Riigikohtuniku eesmärk on tagada igas vaidluses õigusrahu. Riigikohtunik peab olema kursis pidevalt muutuva seadusandlusega. Töö on väga vastutusrikas ja nõuab asjatundlikkust, usaldusväärsust ning sõltumatust. Iga kohtuasja taga seisab inimene, kelle jaoks on kaalul midagi suurt.
Riigikohus täidab nii kassatsioonikohtu kui ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ülesandeid ning on oluline kohtupraktika ühtlustaja ja õiguse tõlgendaja.
Riigikohtuniku töö on juristikarjääri üks tippameteid.
Kohtujurist
Kohtujurist näeb igapäevast kohtunikutööd väga lähedalt, sest tema peamine ülesanne on aidata kohtunikku asjade lahendamisel ja suurendada nii kohtu efektiivsust.
Kohtujurist peab tegema selgeks asjaolud, lugema kohtupraktikat ja õiguskirjandust ning jõudma koostöös kohtunikuga õiglase lahenduseni. Sellel ametikohal töötades on vajalik suurepärane argumenteerimisoskus ja suutlikkus kujundada põhjendatud seisukoht. Iga kohtujurist on oma valdkonna sõltumatu ekspert.
Ta on koostööaldis, tunneb huvi enesearengu, seadusemuudatuste ja värske Riigikohtu praktika vastu. Kohtujurist on õigusemõistmise meeskonna oluline liige ja kogemus selles ametis loob head eeldused kandideerida kohtunikuks. Kohtujuristid töötavad nii I kui ka II astme kohtutes.
Kohtunõunik
Kohtunõunik osaleb Riigikohtus kohtuasjade ettevalmistamisel. Iga vaidluse asjaolud on erinevad ja iga mure on ainukordne, kohtunõunik aitab tuua igale vaidlusele lõpliku lahenduse. Seetõttu rutiinse töö ohtu ei ole! Kahtlemata peab kohtunõunik olema õigusekspert. Seejuures on ta valmis õppima ja oma seisukohti uue informatsiooni valguses muutma.
Kohtuistungi sekretär
Kohtuistungi sekretär osaleb kohtuistungitel, väljastab menetlusdokumente ja suhtleb kohtuasja osalistega. Sellele ametikohale sobib empaatiline, täpne ja kohusetundlik inimene. Muudatustega kohanemine käib kohtuistungi sekretäri tegemiste juurde, töö on vaheldusrikas. Kohtuistungi sekretäril on võimalik end pidevalt täiendada nii koolitustel, ühisüritustel kui ka kolleegidega suheldes. Kohus pakub arenguvõimalusi – huvi korral võib pürgida referendiks või miks mitte ka kohtujuristiks või kohtunikuks.
Kohtunikuabi
Kuigi ametinimetus võib tekitada mulje, et kohtunikuabi abistab kohtunikku, siis tegelikult on ta iseseisva otsustuspädevusega tippjurist. Kohtunikuabi ülesanneteks on näiteks teha registrikandeid ja koostada maksekäsu kiirmenetluse lahendeid. Nii on selles ametis võimalik oma tegevusega panustada kohtunike töökoormuse vähendamisesse.
Töö nõuab kohusetunnet, distsipliini, täpsust ja oskust tegutseda iseseisvalt. Kohtunikuabina võid olla kindel, et töö on vaheldusrikas ja pakub loovaid väljakutseid rohkem, kui esialgu võiks arvata.
Erinevad kohtuametnikud
Kohtus ei tööta vaid juristid, õigusrahu tagamisse panustavad ka paljude teiste valdkondade spetsialistid. Näiteks on igapäevaselt vaja kantseleiametnikke, personalitöötajaid, IT-meeskonda, pressiesindajate tiimi, tõlke, kordnikke ja paljusid teisi, kes töötavad selle nimel, et kohus saaks otsuseid langetada ja õigusriik toimiks. Mõnest neist ka lähemalt.
Kohtutõlk
Kohtus ei räägi inimesed alati sama keelt ja selleks, et kõigil oleks võrdväärne võimalus menetluses osaleda, on vaja kohtutõlgi abi. Sellel ametikohal on päev täis huvitavaid tegemisi ja uusi teadmisi, sest töö on vaheldusrikas. Tekstidega töötamine võib mõnikord meenutada lausa kriminaalromaani lugemist, kus järgmine peatükk sõltub uutest ütlustest, mis võivad muuta menetluse käiku.
Suurepärane kohtutõlk peab olema erialaselt pädev ehk tõlkima täpselt ja täielikult. Ta suhtub teistesse lugupidavalt ja teeb oma tööd korrektselt, on usaldusväärne, töökas ja soovib Eesti õigussüsteemi pühendunult panustada.
Kohtukordnik
Kohtukordnik töötab inimestega. Ta kindlustab, et kõik kohtumajas olijad tunneksid end turvaliselt. Täita tuleb tööülesandeid alates turvakontrolli korraldamisest kuni informatsiooni jagamiseni.
Kohtukordnik on kui kohtumaja visiitkaart, sest ta on sageli esimene, kellega kohtusse saabunud inimene kokku puutub. Kohtukordnik on meeskonna oluline lüli, olles alati valmis ootamatusteks. Sageli arvatakse, et kohtukordnikud on ranged või karmid, kuid tegelikult töötavad kohtutes toredad ja heasüdamlikud inimesed. Suurepärane kohtukordnik on enesekindel, kohusetundlik ja hea meeskonnamängija.