Võõrale maale ei või ilma omanike nõusolekuta monumenti püstitada

26. jaanuar 2021
Kristi Kirsberg

Pärnu Maakohus kuulutas eile, s.o 25.01.2021 kohtuotsuse tsiviilasjas, kus rahuldas Tori valla hagi Edgar Salini vastu, keelates mehel rikkuda Tori vallvalitsuse omandiõigust ning kohustades teda paigaldatud graniitmonumenti ja kaht lipumasti likvideerima ning taastama kinnistu endine kuju ühe kuu jooksul.

Pärnu Maakohus hakkas 2018.a septembrikuus arutama Tori vallavalituse esitatud tsiviilhagi Edgar Salini vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ning endise olukorra taastamiseks. Nimelt püstitas E. Salin 2018.a sügisel Sindi linna, kortermaja kõrvale graniitmonumendi Mihkel Mathiseni auks koos kahe lipumastiga. Monumendi paigaldamiseks oli E. Salinil olemas küll enamike korteriomanike nõusolek, kuid tal puudus Tori valla nõusolek, kes omab kortermajas samuti korterit. Samuti ei olnud E. Salini kasuks seatud piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigust vms, mis oleks andnud talle õiguse püstitada monument võõrale maale.

"Kortermaja juurde kuuluv maa, kuhu monument paigaldati, on kõigi korteriomanike kaasomandis, mis tähendab, et vallavalitsusel on samasugune õigus teostada enda varaga seonduvaid omanike õigusi, nagu kõigil teistel korteriomanikel ja seda Tori vallavalitsus ka tegi. Ta nõudis, et tema maalt likvideeritakse monument koos lipumastidega ning taastatakse maa endine kuju" selgitas asjas otsuse teinud kohtunik Toomas Talviste.

Kohtumenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et E. Salinil puudus kõigi korteriomanike nõusolek monumendi püstitamiseks, küll aga leidis ta, et antud nõusoleku võib anda ka korteriomanike enamus ehk, et tegemist on korteriühistu pädevuses oleva probleemiga. Kohus eeltooduga ei nõustunud, kuivõrd tegu ei ole korteriomandi kaasomandi tavapärase valitsemise küsimusega nagu näiteks seda on prügikastide asukoht, ja isegi, kui eeldada, et see nii oleks, pole E. Salin esitanud kohtule ühtegi tõendit selle küsimuse arutamise kohta korteriühistu poolt.

Lisaks leidis E. Salin, et kuivõrd monumendil on vundament, on see muutunud pärast paigaldust kinnisasja oluliseks osaks, sh kõigi korteriomanike kaasomandi osaks ning kuna ta ise ei ole selles majas korteriomanik, siis ei saagi tema vastu nõuet esitada. Kohus taaskord antud käsitlusega ei nõustunud. "Viidatud juhul tekiks õiguslikult talumatu olukord, kus keegi võiks võõrale maal püstitada omanike teadmata või nõusolekuta vundamendiga ehitise ja vabaneks igasugusest vastutusest, jättes sellega tekitatud kahju ja objekti eemaldamise vaidluse kinnistuomanike lahendada. Monumenti ja lipuvardaid saab koos vundamendiga eemaldada ja tekkivad augud katta ning uue murukatte istutada – seda kõike ilma eemaldatud asju kahjustamata," selgitas Talviste.

Kohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus ei ole jõustunud.