Tallinna Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse Tallinna Sadama kriminaalasjas ja tegi uue otsuse
Tallinna Ringkonnakohus tühistas osaliselt Harju Maakohtu 27. juuni 2024. a otsuse ning tegi uue otsuse nn Tallinna Sadama kriminaalasjas, milles käsitleti AS Tallinna Sadama endiste juhtide ja mitmete teiste isikute tegevust altkäemaksukuritegudes.
Ringkonnakohus leidis, et maakohus oleks pidanud esmajärjekorras lahendama küsimuse, kas AS Tallinna Sadam juhatuse liikmete ning hooldusosakonna juhataja näol on tegemist ametiisikutega, kes täidavad avalikku ülesannet ning piirduma küsimuse lahendamisega, kas süüdistuses toodud teokirjeldus võib vastata mõnele teisele kuriteokoosseisule.
Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse lõpus toodud järeldusega, et kohtumenetluse keskmes olnud isikud – sealhulgas AS Tallinna Sadama juhatuse liikmed Ain Kaljurand ja Allan Kiil ning hooldusosakonna juhataja Martin Paide – ei täitnud süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemisel avalikku ülesannet ega olnud käsitatavad ametiisikutena korruptsioonivastase seaduse ega karistusseadustiku tähenduses. Süüdistustes kirjeldatud teod – peamiselt altkäemaksu andmine ja võtmine – vastavad karistusseadustiku järgi erasektoris toimepandud altkäemaksukuritegude koosseisule.
Kohus peab oluliseks märkida, et AS Tallinna Sadam ega selle tütarettevõtte TS Laevad OÜ juhatuse liikmed ei olnud sildumisteenuse sisseostmisel või parvlaevade hankimisel käsitatavad ametiisikutena, kuna nende tegevus ei toimunud avaliku ülesande täitmise raames. Avaliku ülesande delegeerimine riigi poolt ei tähenda automaatselt, et iga sellega seotud eraõigusliku isiku otsus omandab avalik-õigusliku tähenduse. Kohus leidis, et sadamateenuste korraldamine AS-i Tallinna Sadam poolt toimus ettevõtte enda ärilisel vastutusel ning vahendid ja teenused hangiti omal kulul. Kuna puudus otsene mõju riigi või kolmandate isikute õigustele ning juhatuse otsused olid tehtud nõukogu heakskiidul, ei ole täidetud Karistusseadustiku altkäemaksu võtmise paragrahvi tähenduses ametiisiku koosseisu eeldused. Seetõttu ei olnud võimalik isikuid vastutusele võtta ametiisikutena altkäemaksukuritegude eest avalikus sektoris.
Ringkonnakohus märkis, et pärast süüdistatavate õigusliku rolli määramist oleks maakohus pidanud selgeks tegema, kas süüdistatavatele etteheidetavad teod, mis on kvalifitseeritud altkäemaksu andmisena ja võtmisena erasektoris, võivad olla aegunud.
Ringkonnakohus tuvastas, et nende tegude eest karistamise absoluutne aegumistähtaeg oli enamiku süüdistatavate puhul juba möödunud, viimaste episoodide puhul hiljemalt 2. märtsiks 2025. Aegumistähtaja saabumine kujutab endast absoluutset menetlustakistust, mistõttu lõpetas ringkonnakohus kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel.
Tulenevalt sellest, et kohtuasja lahendamist oleks pidanud alustama süüdistatavate ametialase staatuse ning aegumise tuvastamisega, tühistas ringkonnakohus mitmed maakohtu varasemad õigeksmõistvad otsused, andes tegudele uue kvalifikatsiooni altkäemaksukuritegudena erasektoris ning lõpetades menetluse aegumise tõttu. Sellised otsused puudutasid näiteks Martin Paide tegevust Keskkonnahoolduse OÜ episoodis ning Toivo Prommi ja Jan Paszkowski tegevust nn reisiparvlaevade hangete kontekstis.
Rahapesusüüdistuste osas jäi jõusse maakohtu otsus, millega mõisteti Ain Kaljurand ja Toivo Promm õigeks, kuna rahapesu kuriteokoosseis ei olnud täidetud. Ringkonnakohus märkis ära, et rahapesuasjade käsitlemisel tuli kohtul tuvastada ka kõik süüdistuses kirjeldatud eelnevad altkäemaksukuriteod, isegi kui need olid otsuse tegemise ajaks juba aegunud.
Ringkonnakohus jättis rahuldamata kannatanute apellatsiooni tsiviilhagi läbivaatamata jätmise osas. Samuti ei rahuldatud kaitsjate ja kolmandate isikute taotlusi, millega vaidlustati süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsused.
Ringkonnakohus rahuldas osaliselt kaitsjate ja kolmandate isikute apellatsioonid menetluskulude katteks, mõistes Eesti Vabariigilt välja süüdistatavate kasuks kogusummas üle 930 000 euro.
Ringkonnakohtu otsus on jõustumata, osapooled saavad seda vaidlustada Riigikohtus 30 päeva jooksul