Tallinna Ringkonnakohus mõistis Paikre eksjuhid osaliselt õigeks

5. juuli 2024
Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. juuli 2024. a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis K. Rossmani õigeks usalduse kuritarvitamises ja O. Suti usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamises. Samuti mõisteti süüdistatavad õigeks toimingupiirangu rikkumises. Seoses sellega tühistati maakohtu otsus ka konfiskeerimise asendamises ja jäeti kannatanu OÜ Paikre tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata. Süüdistatavatele hüvitati ka osa menetluskuludest.

Maakohtu otsusega mõisteti K. Rossman süüdi omastamises, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, O. Sutt omastamisele kaasaaitamises, dokumendi võltsimisele kihutamises ja võltsitud dokumendi kasutamises ning altkäemaksu võtmises erasektoris. Need süüdimõistmised jäid muutmata ringkonnakohtus.

Kristo Rossmanile mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, millest arvestatakse maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23 päeva. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui mees ei pane 2 aasta pikkuse katseaaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

Ott Suttile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest loeti maha eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23 päeva. Tema karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

Muutmata jäi ka maakohtus välja mõistetud tsiviilhagi OÜ Paikre kasuks summas 121 527, 20 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul ei leidnud usalduse kuritarvitamise süüdistuse puhul kinnitust OÜ-le Paikre suure varalise kahju (saamata jäänud tulu) põhjustamine, mis on süüteokoosseisu kohustuslik eeldus. Toimingupiirangu süüdistuse puhul asus kohus seisukohale, et süüdistatavad ei tegutsenud tehingute tegemisel ja nende korraldamisel ametiisikutena.

Suur varaline kahju ei leidnud kinnitust

Kriminaalasjas oli põhivaidlus selles, kas ja millist ja millises ulatuses tekitati kahju OÜ-le Paikre. Kolleegium märkis seejuures, et kuigi kahjuks võib olla ka saamata jäänud tulu, ei saa selleks pidada kannatanu pelka lootust, et tema vara tulevikus suureneb, ega ka teoreetilist võimalust teenida olemasolevalt varalt teatud tehingute tegemise teel raha. Vara suurenemise ootused saab lugeda varaks üksnes juhul, kui nende realiseerumine on sedavõrd kindel, et neile tuleb omistada majanduslik väärtus.

Praeguses kriminaalasjas ei ole süüdistuses ära näidatud ei jäätmete turuhinda ega sellest kõrvalekaldumist põhistavaid asjaolusid. Esitatud süüdistus lähtus ilmselgelt kannatanu toodud arvestusest, mis sisuliselt on võrdlus teise (kannatanu hinnangul) samaväärse kliendiga. Eeltoodut ei võimalda aga kohtul objektiivselt hinnata hinnakujundusmehhanismi ja võrrelda erinevatele äriühingutele erikokkuleppena pakutavaid hindu nendest kriteeriumitest lähtuvalt – mis omakorda võimaldaks teha objektiivseid järeldusi ka OÜ-le Koguja pakutava hinna mõistlikkuse kohta.

Kolleegium leidis, et saamata jäänud tulu teenimine OÜ-ga Koguja sõlmitud lepingutest oleks OÜ Paikre jaoks praegusel juhul võimalik vaid juhul, kui eeldada, et lepingu sõlmimine OÜ-ga Koguja jäätmete üleandmise kohta kõrgema hinnaga või ka muul viisil OÜ Koguja lepingu järgi üleantavate jäätmete saamine kõrgema hinnaga olnuks OÜ Paikre jaoks niivõrd kindel, et sellele tuleks omistada majanduslik väärtus. Selliseid asjaolusid süüdistusest ei nähtu. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et praeguses kriminaalasjas ei ole võimalik järeldada, et süüdistatavate K. Rossmani ja O. Suti tegevuse tulemusena jäi OÜ-l Paikre saamata tulu ulatuses, mis ületab 40 000.

Ei olnud ametiisikud

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hankelepinguga, millega määrati Pärnu linna korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskoht, pandi OÜ-le Paikre avalik ülesanne, mis seisneb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemises. Pärnu linna ja OÜ Paikre sõlmitud lepingu kohaselt kohustus OÜ Paikre võtma vastu Pärnu linna haldusterritooriumilt korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid, neid töötlema ja taaskasutama. Antud asjas on vaidlusküsimus selles, kas avaliku ülesandega on hõlmatud ka süüdistuses kirjeldatud lepingud osaühingutega ja K. Rossmann, kes sõlmis need Paikre nimel ning töövõtja esindaja O. Sutt. Nt kinnitatakse süüdistuses, et lepingute eesmärk oli rentida OÜ-lt Koguja tehnikat ja kasutada teenuseid, mis olid vajalikud hankelepingu täitmiseks.

Kolleegiumi hinnangul tuleb aga avaliku ülesande mõistet korruptsiooniseaduse ja karistusseadustiku tähenduses tõlgendada viisil, mille tulemusena ei hõlmata sellega tegevusi, mis on avaliku ülesande seisukohalt vaid abistava või subsidiaarse iseloomuga. Praegusel juhul nähtub hankelepingust, et OÜ Paikre kohustus hankima kõik töö teostamiseks vajalikud töövahendid ja materjalid või korraldama nende hankimise täies ulatuses oma vahenditest. Sellest võib järeldada, et kohalik omavalitsus ei sea nende vahendite hankimisele mingeid täiendavaid tingimusi ja ei ole ka avalikku huvi selle vastu, et selle käigus oleks järgitud avaliku võimu teostamise põhimõtted. Seega ei saa järeldada, et vajalike töövahendite hankimise puhul oli tegemist samuti olemuslikult seadusega kohalikule omavalitsusele pandud avaliku ülesandega, mille kohalik omavalitsus oleks üle andnud OÜ-le Paikre. Kriminaalmenetluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hangitud tehnikat saaks kasutada või oleks tegelikult kasutatud ainuüksi hankelepingu täitmise eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt leidis kolleegium, et Rossmann ja Sutt ei olnud nendele etteheidetavate tegude osas ametiisikud, mis tingib maakohtu otsuse tühistamise selles osas ja süüdistatavate õigeksmõistmise.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul.