Tallinna Ringkonnakohus mõistis Mustakivi sillal teist meest tulistanud Dmitri tapmiskatses õigeks

Tallinna Ringkonnakohus mõistis tänase otsusega 30-aastase Dmitri tapmiskatses õigeks, kuid tunnistas ta süüdi provotseeritud tapmiskatses. Kohus mõistis provotseeritud tapmiskatse eest karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata kahe aastase katseajaga.

Kohus ka märkis, et süüdistatav viibis eelvangistuses kolm kuud, mis pidi talle juba avaldama nn šokivangistuse eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul teevad nii kuriteo toimepanemise asjaolud kui ka süüdistatava isik koosmõjul tema poolt vangistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekohaseks tingimusel, et ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Dmitrile esitati süüdistus tapmiskatses, mis seisnes selles, et 1. augusti öösel 2018. aastal tulistas ta Tallinnas Mustakivi teel Mustakivi sillal kaasasolnud tulirelvast kannatanut viis korda. Tabades teda pea ja kehatüve piirkonda, tekitades talle eluohtliku tervisekahjustuse.

Harju Maakohus tunnistas 23. septembri 2020 otsusega Dmitri süüdi tapmiskatses ja mõistis talle karistuseks 6 aastat vangistust.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistatav Dmitri tegutses hädakaitseseisundis, kuna kannatanu oli see, kes algatas konflikti, segas Dmitrit töökohustuste täitmisel ja lõi teda põhjuseta rusikaga pähe. Samuti püüdis kannatanu kangekaelselt konflikti ka jätkata sõimates ja provotseerides süüdistatavat, vaatamata sellele, et oli saanud teada, et süüdistataval on tulirelv, millest oli tehtud ka hoiatuslask õhku ning millega õnnestus süüdistataval kannatanu korraks eemale peletada. Kannatanu üritas süüdistatavat jätkuvalt rünnata ning vastuseks sellele sai 5 kuulitabamust, mis põhjustasidki tal tekkinud tervisekahjustuse ja sügava puude.

Küll aga märkis ringkonnakohus, et säästvaim ei olnud süüdistatava poolt ründaja kehatüve pihta laskude seeria tulistamine. Kohtu hinnangul ei olnud süüdistataval takistatud suunata relv tulistamisel tema poole jooksva ründaja alajäsemete suunas, mis oleks kindlasti ründaja suhtes säästvam kaitsevahendi kasutamise viis.

Seega oli kohtu hinnangul relva kasutamise viis ründaja suhtes lubamatult intensiivne ning viimasele liigset kahju tekitav, ületades seega hädakaitse piire.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et olukorras, kus kannatanu ründas põhjuseta oma töökohustusi täitvat süüdistatavat, seejärel ähvardas ja sõimas, kusjuures süüdistatav jõudis küsida abi politsei väljakutsumiseks möödasõitva kiirabi brigaadi töötajatelt, on igati põhjendatud asuda seisukohale, et süüdistatav viibis tugevas hingelise erutuse seisundis. Seega tuli tema käitumine kvalifitseerida provotseeritud tapmiskatsena.

Kohus võttis karistust kergendavate asjaoludena arvesse süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist hädakaitse piiride ületamisel ning seda, et süüdistatav täitis kuriteosündmuse ajal oma töökohustusi ning just kannatanu oli konflikti algatajaks. Samuti süüdistatava poolt kiirabiauto peatamist ning kannatanule abi kutsumist. Karistust raskendavad asjaolud puudusid.

Seega seisnes süüdistatava süü selles, et vastuseks kannatanu ründele tekitas ta viimasele liigset kahju.

Kohus rahuldas kannatanu varalise kahju taotluse osaliselt ja mõistis Dmitrilt kannatanu kasuks välja alates 02.08.2018-31.12.2018 igakuiselt 100 eurot ning alates 01.01.2019 kuni kannatanu täieliku paranemiseni igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära korrutise 0,2. Mittevaralise kahju hüvitisena mõistis ringkonnakohus kannatanu mittevaralise kahju katteks 5 000 eurot.

Dmitrilt mõisteti välja riigi tuludesse sundraha 876 eurot.

Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud, seda võib vaidlustada 30 päeva jooksul.