Tallinna Halduskohus jättis kohtunike palgatõusu vähendamise peale esitatud kaebuse rahuldamata
Tallinna Halduskohtu kolmeliikmeline koosseis jättis rahuldamata 23 esimese astme kohtuniku kaebuse, millega vaidlustati mullune kohtunike palgatõusu muudatus, millega palgatõus ajutiselt vähenes.
Kohus selgitas, et kohtuniku palk on piisav selleks, et ta saaks teha oma tööd sõltumatult, erapooletult ja asjatundlikult. Küll aga möönis kohus, et ühiskondlikus vaates ei aita palgatõusu vähendamine kaasa kohtunike suure töökoormuse probleemi lahendamisele ega järelkasvu leidmisele.
Eelmise aasta märtsis jõustus muudatus kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS), mille tulemusena ei indekseerita kohtunike palka ajutiselt igal aastal kõrgeima palgamäära indeksiga, vaid poolega sellest.
Kohtusse pöördunud kohtunike kaebuse järgi on antud muudatus vastuolus põhiseadusest tulenevate kohtunike sõltumatuse, õiguskindluse, võimude lahususe ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, samuti Euroopa Liidu õigusega.
Täna avaldatud otsuses selgitas halduskohus, et võttes võrdlusesse Eesti keskmise palga, mediaanpalga ja teiste Euroopa riikide kohtunike palga, võib järeldada, et Eesti kohtunike palk vastab nende ametiväärikusele ja vastutusekoormale.
Kohus toonitas, et KRAPS-i muudatus ei ole päevapoliitiline otsus. Läbivalt on põhjendatud eelarve kärpe vajalikkust seoses keerulise julgeolekuolukorraga. Seetõttu on vältimatu, et riik vaatab üle muuhulgas kulubaasi, kuhu kuuluvad ka kohtunike palgad.
Koosseisu hinnangul on ilmselge, et kohtunike palgatõusu vähendamist ei saa mingil moel seostada kohtunike mõjutamise katsega teha seadusandlikule või täidesaatvale võimule sobivamaid otsuseid. Olukorras, kus kärpeid tehakse kogu avalikus sektoris ja majanduslik olukord on kehv ka erasektoris, peavad kohtunikud olema solidaarsed, leppides üldist huvi arvestades sissetuleku planeeritust mõnevõrra väiksema kasvuga.
Kohus tõi ka välja, et KRAPS-iga ei ole kohtunikele antud iga-aastase palgatõusu lubadust. Palk võib jääda samaks või tulenevalt indeksist ka langeda. Seega negatiivse indeksi korral väheneb kohtunike palk KRAPS-i muudatuse kehtivuse ajal vähem kui teistel kõrgematel riigiteenijatel.
Lisaks selgitas kohus, et kohtuniku sõltumatus ei ole konkreetsele kohtunikule kuuluv hüve, vaid seeläbi tagatakse igaühe õigus sõltumatule kohtusüsteemile. Teisisõnu, annab kohtuniku sõltumatus menetlusosalisele ausa ja õiglase kohtupidamise garantii.
Ühtlasi märkis koosseis, et kohtunike palgatõusu vähendamine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
Küll aga ei tohi kohtuotsusest järeldada, et kohtunike palgatõusu mistahes ulatuses või korduvalt väikeses ulatuses kärpimine võiks olla põhiseaduspärane. Kohus hindas antud juhul üksnes konkreetset nelja aasta raames planeeritud palgatõusu vähendamist. Samuti ei saa otsusest järeldada, et riigieelarve tasakaalu või julgeoleku argumendiga võib õigustada mistahes kärpeid.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
Tartu Halduskohtus on lahendamisel 35 kohtuniku sarnane kaebus.