Ringkonnakohus: maksejõuetuse põhimenetlus algatatakse riigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese

27. jaanuar 2022
Annett Kreitsman
Tartu Ringkonnakohus

Tartu Ringkonnakohus jättis rahuldamata võlgnik Oliver Kruuda kaebuse tema kohta käiva pankrotimääruse vaidlustamiseks. Kohus leidis, et O. Kruuda põhihuvide kese asub Eestis, vaatamata tema Iirimaal viibimisele.

O. Kruuda vaidlustas tema kohta Tartu Maakohtu poolt 19. oktoobril 2021. a tehtud pankrotimääruse täies ulatuses, rõhutades, et maakohus kohaldas ebaõigesti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust maksejõuetusmenetluse kohta (edaspidi EL määrus). O. Kruuda väitis, et Iiri kohus kuulutas tema pankroti välja 28. juunil 2021, seega puudus maakohtul pädevus põhimaksejõuetusmenetluse alustamiseks ning ajutise halduri määramist 7. juunil 2021 ei saa EL-i määruse järgi lugeda maksejõuetusmenetluse algatamiseks. Lisaks tõi Kruuda välja, et kuna on elanud vähemalt üle kuue kuu Iirimaal, on seal ka tema põhihuvide kese ning maksejõuetusmenetluse läbiviimise pädevus kuulub Iirimaa kohtule.

Tartu Ringkonnakohus asus tänases määruses seisukohale, et maakohtu pädevus tugineb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2015/848 artiklil 3 lõikel 1 ning pankrotimenetluses kohaldatakse Eesti õigust. Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 19. oktoobri määruse, millega kuulutati välja O. Kruuda pankroti.

Võlgniku lühiajaline alaline elukoht välisriigis ei muuda automaatselt põhihuvide keset

EL määruse kohaselt on võimalik algatada maksejõuetuse põhimenetlus liikmesriigis, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Ringkonnakohus selgitas, et võlgniku tänane elukoht ei oma iseseisvat tähendust põhihuvide keskme määramisel. Kuigi EL määruse artikkel 3 punkti 1 neljanda lõike kohaselt eeldatakse, et võlgniku põhihuvide kese asub seal, kus isik on viimase 6 kuu jooksul elanud, on võimalik see eeldus ümber lükata ning põhihuvide keset ei loeta automaatselt teises riigis asuvaks, kui võlgnikul on õnnestunud seal vähemalt kuus kuud viibida. Nimelt arvestati EL määruse kehtestamisel võimalusega, et võlgniku huvi võib olla viia vara või kohtumenetlus ühest liikmesriigist teise, otsides enda jaoks soodsamat õiguslikku seisundit tagavat liikmesriiki. Seetõttu sisaldab määrus mitmeid abinõusid, mille eesmärk on hoida ära meelepärase kohtualluvuse valimist pettuse või kuritarvituse eesmärgil.

Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas O. Kruuda põhihuvide keskme määramisel arvestada sellega, et tema kohustused on tekkinud pikaajalisest äritegevusest Eestis. Pärast kohustuste tekkimist ei ole ta püüdnud leida lahendusi, vaid sooviga hoiduda kohustuste täitmisest kõrvale varjas enda asukohta. O. Kruuda varjas oma asukoha andmeid erinevates pooleliolevates kohtumenetlustes, ka käesolevas menetluses. Samuti ei selgitanud O. Kruuda kohtule Iirimaale kolimise asjaolusid ega põhjendanud, miks ta varjas Eestis nii kohtu kui oma võlausaldajate eest Iirimaale kolimise fakti ning Iirimaal Iiri kohtu eest, et talle on Eestis nimetatud ajutine haldur.

Ringkonnakohus leidis, et O. Kruuda on rikkunud EL määrusest tulenevat võlausaldajate teavitamiskohustust eesmärgiga varjata oma asukohta. Olukorras, kus O. Kruuda lahkus Eestist Iirimaale, et hoida kõrvale kohustuste täitmisest, ei saa ringkonnakohus asuda seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese ei ole Eestis. Eelnevast tulenevalt on maakohus tuvastanud õigesti O. Kruuda põhihuvide keskme asumise Eestis ja Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja on kohtualluvuselt pädev kohus võlgniku põhimaksejõuetusmenetlust läbi viima.

Ajutise halduri määramine on osa pankrotimenetluse läbiviimisest

Ringkonnakohus leidis, et ekslik on O. Kruuda seisukoht, et ajutise halduri määramist ei saa käsitleda maksejõuetusmenetluse algatamise otsusena EL määruse artikkel 3 lõige 1 tähenduses. Ajutise halduri määramist saab pankrotimenetluse algatamise otsusena käsitleda, kui koos sellega on seatud võlgnikule ka varade käsutuskeeld. Ringkonnakohus osundas, et antud juhul tegi maakohus seda enne, kui Iiri kohus 28. juunil 2021 O. Kruuda pankroti välja kuulutas*. Ajutise halduri määras maakohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel, milles võlausaldaja taotles võlgniku pankroti välja kuulutamist - see tähendab pankrotimenetluse läbiviimist.

Kohus selgitas, et EL määruse artiklit 19 lg 1 tuleb tõlgendada viisil, et tunnustamisele kuuluvad maksejõuetusmenetlust algatavad kohtulahendid alates hetkest, mil neil on õiguslik toime. Seega hakkas maakohtu 7. juuni 2021 tehtud määrus, millega määrati ajutine pankrotihaldur ning kohaldati pankrotiavalduse tagamise abinõuna võlgniku kogu vara osas käsutuskeeld kehtima ja kuulus täitmisele samal päeval, mil see toimetati ühtlasi kätte ajutisele haldurile ja avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtu 7. juuni 2021 määruse peale oli võimalik esitada ka määruskaebust, seda O. Kruuda ei teinud.

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et maakohus on tuvastanud õigesti, et O. Kruuda hoidis kõrvale kohustuste täitmisest, varjas end võlausaldajate eest ja eelduslikult just sel eesmärgil lahkus Eestist. Varasemal perioodil on ta võõrandanud talle kuuluva vara oma lähikondsetele, sealhulgas seotud äriühingutele. O. Kruuda pankrotihoiatuse vastuvõtmisest kõrvalehoidumise eesmärgiks on olnud lükata pankroti väljakuulutamist edasi kuni vara tagasivõitmise tähtaegade möödumiseni.

Ringkonnakohtu määrus Oliver Kruuda pankroti välja kuulutamise osas on lõplik ja sellele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

Kohtumäärusega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas SIIN.

*Seoses samaaegse menetlusega Iirimaal: Ringkonnakohus on suhelnud Iiri kohtuga, teadaolevalt ei ole sealne menetlus O. Kruuda osas veel lõppenud.

Lugupidamisega

Annett Kreitsman

pressiesindaja

Tartu Ringkonnakohus