Ringkonnakohus määras Saaremaal kolme inimese surma põhjustanud mehele karistuse liiklusnõuete rikkumises

28. september 2021
Kristi Kirsberg
Tallinna Ringkonnakohus

Andres Reinartile (36) esitati süüdistus üldohtlikul viisil kolme inimese tapmises, kui ta põhjustas joobeseisundis autot juhtides 2020. aasta jaanuaris kahe auto kokkupõrke. Õnnetuses sai surma kolm ja raskeid kehavigastusi üks inimene.

Pärnu Maakohus 31. märtsi 2021 otsusega tunnistas Andres Reinarti süüdi mõrva toimepanemises ja karistas teda vangistusega 14 aastat.

Ringkonnakohus leidis, et antud asjas ei saa süüdistatava tegu kvalifitseerida mõrvana (§ 114).

Ringkonnakohtu hinnangul tuli süüdistatava tegu ümber kvalifitseerida liiklussüüteo toimepanemiseks. Kohus tunnistas A. Reinarti süüdi liiklusnõuete rikkumises joobeseisundis, millega põhjustati kolme inimese surm ja mõistis talle karistuseks vangistuse 10 aastat 8 kuud.

Ringkonnakohus leidis, et asjas on veatult tuvastatud süüdistuses märgitud liiklusnõuete rikkumised sh, et rikkumised on pandud toime tahtlikult. Küll aga ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati raske tagajärg tahtlikult ning et on täidetud mõrva koosseis. Ringkonnakohus hindas, et kuigi süüdistatav rikkus väga oluliselt mitut liiklusseaduse nõuet ning tegi seda tahtlikult, ei olnud tal tahtlust enda rikkumistega mingit rasket tagajärge põhjustada.

Antud asja puhul oli aga määravaks, et kuigi liiklusalased rikkumised olid toime pandud kavatsetult, siis üheselt tuvastamist ei leidnud see, et süüdistatav soovinuks või möönnuks liiklusnõudeid eirates kellegi surma või kellegi tervist kahjustada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa süüdistatava tegevusest - juhtides sõidukit olles alkoholijoobes, ületades oluliselt kiirust ja liikudes vastassuunavööndis ning tehes seda päevasel ajal aktiivse liikluskasutusega maanteel - teha tõsikindlaid järeldusi vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Kohtupraktika kohaselt võib iga tervist kahjustav käitumine endast kujutada ohtu kõige raskema tagajärje saabumiseks, kuid sellest ei saa teha automaatselt järeldust toimepanijal esinenud tapmistahtluse kohta.

Kohtu hinnangul näitas süüdistatava vahetu teoeelne käitumine – suurel kiirusel möödasõidud autodest vastassuunavööndis (mida kinnitasid ka tunnistaja ütlused) – seda, et ta soovis eesseisvatest sõidukitest mööduda. Samuti olid sellised, küll äärmiselt ohtlikult sooritatud möödasõidud eelnevalt ka õnnestunud ilma igasuguste tagajärgedeta. Kohtu hinnangul selline süüdistatava vahetu teoeelne käitumine andis aluse järeldada, et ka sündmuskoha lähedale jõudes soovis süüdistatav eesseisvatest autodest samalaadselt mööduda. „Kuna üheselt on tuvastamist leidnud, et süüdistatav tehes möödasõitu ei pidurdanud, siis annab ka selline asjaolu alust järelduseks, et juht arvestas ja lootis, et tal õnnestub mööduda vasakpööret sooritanud juhist täpselt nii nagu ta oli teinud möödasõitu autodest vahetult enne“ märkis ringkonnakohus.

Antud juhul leidis kohus, et süüdistatav lootis ohtliku tagajärje mittesaabumisele ning sel juhul oli tegemist kergemeelsusega tagajärje suhtes, mistõttu on kohtu hinnangul kolme inimese surma põhjustamine ja raske tervisekahjustuse tekitamine toimunud ettevaatamatusest.

Ringkonnakohus leidis kokkuvõtvalt, et antud asjas ei ole võimalik A. Reinarti tegu kvalifitseerida KarS § 114 lg 1 p 2, 3 järgi ehk mõrvana. Kohus leidis, et süüdistatava tegu tuleb ümber kvalifitseerida kuriteoks KarS § 422 lg 2 p 1, 2 järgi ehk sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumiseks, kui see on toime pandud joobeseisundis ja sellega on põhjustatud kahe või enama inimese surm.

Kuna ringkonnakohus kvalifitseeris süüdistatava teo ümber tuli maakohtu otsus varasemalt mõistetud karistuse osas tühistada. KarS § 422 lg 2 p 1, 2 järgi on seaduseandja ette näinud karistuseks kolme kuni kaheteistaastase vangistuse.

Antud juhul karistust raskendavad asjaolud puudusid. Karistust kergendavaks asjaoluks tuli lugeda puhtsüdamlik kahetsus. Kahetsust avaldas süüdistatav nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil, samuti näitas kohtu hinnangul kahetsuse siirust süüdistatava soov kannatanute ees vabandada, kuigi kannatanud seda kuulata ei soovinud.

Kokkuvõtvalt hindas kohus, et õiguskorra piisavat kaitset õigustab süüdistatava karistamine vangistusega sanktsiooni ülemmäära lähedal. Karistust kergendav asjaolu, mis arvestades süüdistatava väga suurt süüd tagajärje mõttes ning eiratud oluliste liiklusnõuete paljusust, ei ole antud juhul niivõrd mõjus, mis võiks tingida karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras ja seega määras kohus karistada A. Reinartit vangistusega 10 aasta 8 kuud.

Varasemalt on kohus sarnaste asjaoludega kohtuasjas määranud väiksema karistuse, seega on kohtupraktika ajas karmistunud (vt lahendit).

Lisakaristusena määras kohus võtta A. Reinartilt mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.

Lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ehk selle tähtaeg nö jätkub peale põhikaristuse ärakandmist.

Otsuse võib vaidlustada 30 päeva jooksul.