Ringkonnakohus: koroonapiirangute kohtuvaidlustes esialgset õiguskaitset ei anta

3. detsember 2021
Kristi Kirsberg
Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus otsustas sellel nädalal tehtud mitmetes lahendites, et koroonapiirangute vaidlustes kohtusse pöördujad esialgset õiguskaitset ei saa.

Vaidluse all oli esiteks küsimus, kas kohtumenetluse ajaks tuleks peatada nakatunuga kokku puutunud vaktsineerimata inimeste 10-päevane isolatsioonikohustus. Teiseks vaieldi selle üle, kas kohtumenetluse ajaks tuleks anda COVID-tõend ka nendele isikutele, kellel ei ole haiguse läbipõdemise kohta ette näidata positiivset PCR-testi, aga kellel on tekkinud antikehad. Kolmandat tüüpi vaidlused käisid selle üle, kas läbipõdenu COVID-tõend peaks kehtima 180 päeva asemel üks aasta nagu vaktsineeritute puhul.

Ringkonnakohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine enne kohtumenetluse lõppu saab toimuda erandjuhtumil, kui selleks on täidetud teatud tingimused. Praegustes vaidlustes polnud need täidetud.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et Vabariigi Valitsusel on põhimõtteliselt olemas nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seadusest tulenev alus kehtestada piiranguid. Lubatud on piirata nakatunuga kokku puutunud inimese liikumisvabadust 10 päevaks. Samuti lubab seadus kehtestada piiranguid ettevõtete ja asutuste tegevusele nõnda, et seal on lubatud viibida vaid nendel inimestel, kelle puhul on alust eeldada väiksemat nakkusohtlikkust, s.o vaktsineerimiskuuri läbinud ja haiguse viimase 180 päeva jooksul läbi põdenud inimesed, kelle haigestumise aeg on PCR-testiga kinnitatud. Valitsus saab otsuste tegemisel tugineda süsteemselt kogutud, analüüsitud ja hinnatud teadusandmetele, sh nt teadusnõukogu soovitustele ja ECDC raportitele. Teaduskogukonna metoodiliselt tehtud üldiselt aktsepteeritud järeldustele tuginemist valitsuse ega kohtu poolt ei takista see, et osa teadlasi on meedias või mujal väljendanud teistsugust arvamust.

Teadusandmeid koroonaviiruse teemal tuleb pidevalt juurde ja neid tuleb jooksvalt analüüsida, vajadusel piiranguid karmistades või leevendades. Samas ei muuda täienevad andmed prognoosidel põhinevaid seni tehtud valitsuse otsuseid iseenesest õigusvastaseks, sest kohus kontrollib otsuste õiguspärasust nende vastuvõtmise aja seisuga (mai ja august 2021). Vajaduse korral saab halduskohus kohustada valitsust võtma arvesse täienenud teadusandmeid, kuid riigi tervishoiupoliitika meetmete valiku eest vastutab siiski valitsus, kellel on meetmete võtmisel avar kaalutlusõigus, millesse kohus ei sekku. Valitsusel on seejuures teadusandmetele tuginedes õigus eelistada meetmeid, mis soosivad laialdasemat vaktsineerimist.

Esialgse õiguskaitse menetluses ei lahendata veel põhiasja. Esialgse õiguskaitse küsimus otsustatakse kiiresti ning piiratud teabe ja tõendite alusel. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel on kõige olulisem kaaluda erinevaid huve. Vaidlustatud meetmed piiravad teataval määral inimeste põhiõigusi, kuid oluline on panna kaalukausile ühelt poolt kohtusse pöördunud inimeste huvid ning teiselt poolt avalikkuse ja teiste inimeste huvid. Ringkonnakohtule ei jäänud kahtlust, et kaalukamad on nende inimeste huvid, kelle elu või tervis võib sattuda ohtu siis, kui nad viibivad samades ruumides inimestega, kelle nakkusohutus pole viimaste teadusandmete kohaselt piisavalt kindel. „Vaktsineerimata ja rohkem kui 180 päeva tagasi haiguse läbi põdenud inimestele seatavad piirangud on siiski suhteliselt leebed ja ajaliselt piiratud ning nende huvide riive kaalukategooria pole võrreldav sellega, kui inimene haigestub raskelt või sureb. Seetõttu on õige lähtuda pigem ettevaatuspõhimõttest ja piirata inimeste kontakte“ märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus viitas, et inimeste haigestumise ja haiglakoormuse väga suure kasvu korral võiks osutuda vajalikuks muuta Eestis seni kehtinud suhteliselt leebeid meetmeid hoopis karmimaks, mis piiraks inimeste põhiõigusi praegusest märksa ulatuslikumalt. Ringkonnakohus ei pidanud esialgse õiguskaitse raames huvide kaalumisel vähetähtsaks ka seda, et kohtusse pöördujal on võimalik piirangutest vabaneda enda vaktsineerimisega.

Ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määrusi ei saa Riigikohtusse edasi kaevata ja need on lõplikud. Kohtuasjade menetlus jätkub nüüd halduskohtus. Esialgse õiguskaitse menetluses võetud seisukohad pole põhiasja lahendavale kohtule siduvad, s.o ringkonnakohtu määrustega pole kohtuasjade tulemus kindlalt ette määratud. Ringkonnakohus andis siiski juhise, millisel kujul kogutud ja kontrollitud teadusandmetele on põhjendatud tugineda ja millistele mitte. Kohtuasju ei saa lahendada pelgalt üksikute teadlaste intervjuudes öeldu alusel, sest teaduslike seisukohtade kujundamiseks on kindel metoodika, sh järelduste kontroll teiste teadlaste poolt.

Ringkonnakohus juhtis ka valitsuse tähelepanu sellele, et üldkorraldusega saab piiranguid kehtestada üksnes teatud ajaks. Nüüdseks on kätte jõudnud aeg Riigikogul otsustada detailsemalt piirangute üle ja kui seda lähemal ajal ei tehta, on edaspidi tõenäoline, et kohus peatab esialgse õiguskaitse korras valitsuse korralduste kehtivuse.

Lahendite täistekstide ja kohtu detailsemate põhjendustega saate tutvuda Riigi Teataja veebilehel siit.