Pärnu Maakohus mõistis Tervise Paradiisi ja selle valveinstruktori õigeks uppumissurma süüdistuses
Pärnu Maakohus mõistis Gert Kuusiku ja OÜ Tervise Paradiisi neile esitatud süüdistuses täies ulatuses õigeks. Kohus jättis läbi vaatamata kannatanute tsiviilhagid. Kohtuotsuse jõustumisel hüvitab Eesti Vabariik G. Kuusikule ja OÜ Tervise Paradiisile nende valitud kaitsjate menetluskulud kogusummas ca 68 000.
Gert Kuusikut ja OÜ Tervise Paradiisi süüdistati surma põhjustamises ettevaatamatusest. Täpsemalt süüdistati G. Kuusikut sellest, et tema, kes vastutas töötajate graafikute ja asenduste leidmiste eest, määras graafikusse ettevõtte administraatori, kellel puudusid valveinstruktori oskused ja väljaõpe. Eeltoodud puudustega inimese tööle määramisel rikkus G. Kuusik süüdistuse järgi hoolsuskohustust ja põhjustas olukorra, kus 11.03.2023 nelja meetri sügavuse hüppebasseini vette lükatud noormehe päästmistegevusega alustamine ja kiirabi väljakutsumine viibis. Noormees suri haiglas 14.03.2023. OÜ Tervise Paradiisi süüdistati selles, et tema tegutsedes läbi enda pädeva esindaja, s.o G. Kuusiku, põhjustas ettevaatamatusest inimese surma.
Kohus leidis, et esitatud süüdistus on valdavas osas tõendamata ja mitte kooskõlas neile süüks arvatud kuriteo koosseisu tunnustega.
Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, et administraator kes justkui tol päeval ootamatult valveinstruktorina graafikusse määrati, ei olnud valveinstruktor. Kohtulikul uurimisel selgus, et ettevõtte nimel oli juhataja ja administraatori vahel loodud valveinstruktori asendamiseks õigussuhe juba varasemalt, ta oli ametijuhendis toodud isikuomadustega ja tööks välja õpetatud nagu teised instruktorid. Tal oli vajalik pädevus ja oskused valveinstruktorite meeskonnas töötamiseks. Seega, süüdistuses ekslikult eeldatud, et administraatorile anti ootamatult valveinstruktori ülesanded, kummutati täielikult kohtulikul uurimisel.
Valveinstruktorid tegutsesid veekeskuses kolmes positsioonis (kaamerate taga, basseini alas ja medpunktis), neid positsioone vahetasid nad iga tunni tagant. Füüsiliselt basseini alas kohalolnud instruktorile toimus ka samaaegselt kaamera valve teise instruktori poolt, sh hüppebasseini alas. Kohtulik uurimine tuvastas, et vaatamata võetud meetmetele, ükski valveinstruktor ei märganud seda hetke, kui 2 sekundi jooksul kannatanu selja tagant vette tõugati.
Kohtus ütlusi andnud kannatanu vettelükkaja sõnade kohaselt naljatlesid nad spaas vette lükkamise ja veel alla petmisega. Kui ühel hetkel kannatanuga seotud seltskonnale tundus aga asi juba kahtlane, siis ei informeeritud sellest mitte vähimalgi viisil valveinstruktorit, vaid üritati ise sukelduda ja asja uurida. Kannatanu oli sel ajal vee all ca 2 minutit ja 19 sekundit. Valveinstruktori poolt ohuolukorra märkamisest, millele järgnesid vastavad tegevused, oli kannatanu veest välja toodud 2 minuti ja 58 sekundiga. Kiirabi kutsumise aeg oli kooskõlas valveinstruktoritele antud instruktaažiga ja ei heida ette, et valveinstruktoritele olid antud valed juhised ettevõtte poolt.
Kohus nõustus kaitsjatega selles, et antud juhul ei ole üldse põhjust rääkida ebapädevusest või ebapiisavast väljaõppest. Antud juhul on küsimus on olukorra vahetus tajumises. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist, et valveinstruktor saanuks vähimatki indikatsiooni ei situatsioonist või selle tõsidusest endast ega mis tahes kliendilt selle kohta, et kedagi on tahte vastaselt vette lükatud. Kokkuvõtvalt leidis kohus, kui samadel asjaoludel oleks neljameetrise hüppebasseini valves olnud mõni teine valveinstruktor, siis sündmuse faktiline objektiivne mittetajumine oleks viinud sama tulemuseni.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et G. Kuusikul puudus selline pädevus ja sellest lähtuv tegu, mida süüdistus talle omistab ja tema tegevus ei saanud tuua ega toonudki kaasa hoolsusvastast käitumist, mida saaks siduda koosseisulise tagajärjega ning omakorda tuletada sellest paralleelselt juriidilise isiku vastutust.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.