Pärnu Maakohus lõpetas Läänemaal auto peatamiseks relva kasutanud politseiniku suhtes kriminaalmenetluse
Eelmise aasta 19. septembril andsid politseinikud Haapsalus peatumismärguande ohtliku sõidustiiliga mootorsõidukile Audi A4. Juhtimisõiguseta Audi juht eiras kohustuslikku peatumismärguannet, sõitis politseinike eest ära, ületas lubatud kiirust ja kaotas vahepeal ristmikul sõiduki üle kontrolli rammides politseisõidukit Škoda. Audi sundpeatamiseks kasutas politseinik relva, tehes kokku 15 lasku, millest kahel korral jättis politseinik arvestamata rakendatud meetme proportsionaalsuse. Nimelt tulistas politseinik sõiduki sundpeatamiseks ühe lasu tagumisse kõrvalistuja küljeklaasi ja teise lasu sõiduki tagaklaasi. Sõiduki peatamiseks tulirelva kasutamisel on sobivaks ja eesmärgipäraseks üksnes sõiduki rehvidesse tulistamine. Seega oli sõiduki sundpeatamisel politseiniku poolt relva kasutamine mootorsõiduki akendesse tulistamisel ebaseaduslik, kuivõrd rakendatav sund oli ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes.
Kohus leidis, et politseinik on toime pannud kuriteo – võimuliialduse ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu. Kohus jõudis järeldusele, et süütegu oli toime pandud rikkumisele reageerimisel, politseinik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, oma käitumisest järeldused teinud ja selgitanud, et tema eesmärgiks ei olnud toime panna võimuliialdust, mistõttu ei ole politseiniku süü suur. Kohus tuvastas, et politseiniku ametialasele käitumisele ei ole iseloomulik ametnikule antud kaalutlusõiguse kuritarvitamine. Samuti on kannatanu ülekuulamisel märkinud, et ei soovi politseiniku karistamist, kuna politseinik täitis oma tööülesandeid. "Mina olin liiklushuligaan, kes tuli peatada ja tema nägi selleks vaeva," on kannatanu seisukoht ja põhjus, miks ta ei ole esitanud tsiviilhagi.
Kokkuvõtvalt asus kohus seisukohale, et politseiniku karistamine ei ole vajalik ega otstarbekas ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Eelkirjeldatu näitas, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ja seega esinevad seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Karistusõiguslik eesmärk on võimalik saavutada pannes politseinikule sanktsioneerivad kohustused – maksta riigituludesse 1000 eurot ja kriminaalmenetluse kuluna tasuda 420 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määras kohus 1. juuli 2020. Kohustuste täitmata jätmise korral uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetlust.
Kohtuotsus on jõustunud.
* Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.