Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea osaliselt süüdi
Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea osaliselt süüdi
Tartu Maakohus kuulutas täna otsuse, millega tunnistas endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse.
Kohus tunnistas V. Semilarski süüdi KarS § 3001 lg 2 järgi AS-iga Eviko seotud toimingupiirangu rikkumises ja AS-iga Aqua Marina seotud toimingupiirangu rikkumises seoses 06.06.2017, 19.09.2017, 23.05.2017 Tartu Linnavalitsuse istungitega ning 01.06.2017 Tartu Linnavolikogu istungiga. Kohus leidis, et Tartu Linnavalitsuse istungi protokollidest nähtub, et istungitest osa võtnud V. Semilarski ei taandunud kordagi AS-ga Evikoja AS-ga Aqua Marina seotud küsimuste arutelust, sh otsustuste vastuvõtmisest. Linnavalitsuse otsustusest sõltus aga see, et mingi konkreetne asi saaks töösse minna ja kuivõrd sisuliselt võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikmed ei jõua konsensuslikule otsustusele, mis omakorda tähendaks otsustuse vastu võtmiseks hääletamist, siis võib tekkida olukord, kus linnavalitsuse liikme häälel on määrav jõud, et otsus saaks häälte enamusega vastu võetud.
Karistuse mõistmisel asus kohus seisukohal, et V. Semilarski karistamine vangistusega ei ole põhjendatud, vaid karistuse eesmärkide saavutamiseks piisab V. Semilarski karistamisest KarS § 300-1 lg 2 järgi keskmises määras rahalise karistusega. Karistuseks mõistis kohus rahalise karistuse 250 päevamäära (päevamäär 70,12 eurot) suuruses, s.o 17 530 eurot. Karistusaja hulka arvestatakse V. Semilarski kahtlustatavana kinnipidamise aeg, seega tuleb kandmata karistuseks lugeda 241 rahalise karistuse päevamäär, so 16 898,92 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda ositi alates kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul.
Kohus otsustas V. Semilarski mõista osaliselt õigeks süüdistuses toimingupiirangu rikkumises AS-ga Rand & Tuulberg Grupp ja AS-ga Vallikraavi Kinnisvara seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel. Kohus tuvastas, et V. Semilarski ja A. Tuulberg ei ole isiklikult tuttavad ning ei käi omavahel läbi. Asja analüüsides asus kohus seisukohale, et kuigi V. Semilarski puhul on võimalik rääkida kaudsest tahtlusest, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et ta pani toimingupiirangu rikkumise toime vähemalt otsese tahtlusega. Seetõttu on V. Semilarski vastutus toimingupiirangu rikkumises seoses AS-ga Vallikraavi Kinnisvara ja AS-iga Rand&Tuulberg Grupp välistatud.
V. Semilarski tunnistati osaliselt õigeks ka AS-ga Aqua Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel: 08.08.2017 istungil korralduse nr 781 vastuvõtmisel ja 19.09.2017 istungil korralduse nr 918 vastuvõtmisel. Hinnates V. Semilarskile esitatud süüdistust toimingupiirangu rikkumises seoses AS-ga Aqua Marina seotud toimingute tegemisel ja otsuste vastuvõtmisel, on kohus seisukohal, et 08.08.2017 ja 19.09.2017 istungil vastu võetud korralduste puhul puudub rahaline väärtus. Arvestades eeltoodut, on nimetatute puhul kohtu hinnangul tegemist väärteotunnustega tegudega KVS § 19 järgi. Kohus leidis, et mõlema teo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks üle kolme aasta ning käesoleval juhul peaks kohus lõpetama nende osas kriminaalmenetluse. Kuivõrd seetõttu pole väärteomenetluse alustamine enam võimalik, tuleb V. Semilarski neid puudutavates etteheidetes õigeks mõista.
Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega Valvo Semilarski kasuks Eesti Vabariigilt 46 476.37 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Menetluskuludena tuleb V. Semilarskil tasuda riigieelarvesse sundraha 876 eurot. Taotluse tunnistada KVS § 7 lg 1 p 4 põhiseadusvastaseks ning taotluse V. Semilarskile ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, taotluse V. Semilarskile mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema osas kohtueelses menetluses avaldatuga jättis kohus läbi vaatamata.
Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul.