Harju Maakohtu maja

Kohus mõistis Aivo Petersoni, Dmitri Rootsi ja Andrey Andronovi pikaks ajaks vangi 

11. detsember 2025
Viivika Siplane
Harju Maakohus

Harju Maakohus tunnistas Aivo Petersoni ja Dmitri Rootsi riigireetmises süüdi. Andrey Andronovi mõistis kohus süüdi välismaalasena Eesti-vastases vägivallata tegevuses. Kohus karistas Petersoni 14-aastase vangistusega, Rootsit 11-aastase vangistusega ning Andronovit 11-aastase vangistusega. Kuna Andronov pani kuriteo toime katseajal, siis suurenes tema karistus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa ehk 5 kuu ja 28 päeva võrra. Karistuste kandmise aja alguseks on kahtlustatavana kinnipidamise päev.

Aivo Peterson sai pressireisil käies rahalisi hüvitisi ja hüvesid kokku vähemalt 2206,96 eurot, mis on käsitatav süüteoga saadud varana. Seetõttu kohus konfiskeeris Aivo Petersonilt temalt ära võetud sularaha 1255 eurot ning mõistis lisaks välja konfiskeerimise asendamisena 951,96 eurot.

Kohus mõistis süüdistatavatelt välja menetluskulud, mis tekkisid neile riigi õigusabi osutamisega, lisaks sundraha I astme kuriteo eest. Aivo Petersonilt mõisteti välja 11 762,37 eurot, Dmitri Rootsilt 2979,64 eurot ja Andrey Andronovilt 9946,90 eurot. Aivo Petersoni valitud kaitsjate tasud 51 798,80 eurot ja Dmitri Rootsi valitud kaitsja tasu 59 871,25 eurot jäävad kummagi süüdistatava enda kanda.

Karistuse mõistmisel arvestas kohus süüdistatavate süü suurust. Aivo Petersoni ja Andrey Andronovi karistused on sanktsiooni keskmisest mõnevõrra kõrgemad ning Dmitri Rootsil mõnevõrra madalam.

Kohus luges tõendatuks, et Aivo Peterson ning Dmitri Rootsi abistasid Vene Föderatsiooni viimase Eesti-vastases mõjutustegevuses. Dmitri Rootsi kaudu anti Venemaa riigivõimu tasandilt Aivo Petersonile teada, et ollakse huvitatud kohtumisest ja koostööst erakonnaga, mis soovib Eesti senist poliitilist kurssi muuta. Aivo Peterson oli sellega päri ning selles ka edasi tegutseti. Rootsile väljastati volikiri ning planeeriti kohtumist Venemaal poliitikutega. Tõsi, stenogramm on katkendlik, aga vestluse sisu on vaatamata sellele mõistetav. Planeeriti kohtumist Vene Föderatsiooni Riigiduumasse kuuluva parteiga. Selline Vene Föderatsiooni tegevus on Eestile ohtlik, sest erakonna loomise ja Riigikokku pääsemise järgselt avanuks see võimaluse mõjutada varjatult otsustusi Eesti poliitilisel maastikul.

Samas episoodis heideti Petersonile ja Rootsile riigireetmisena ette veel tsiviilkaitse organisatsiooni loomist. Leidis tõendamist, et tsiviilkaitse organisatsiooni plaaniti luua kohe pärast erakonna Koos registreerimist. See pidi Aivo Petersoni nägemuses olema üle-eestiline, sarnanema Donbassi heategevusorganisatsioonidele, pidi osutama kriisiolukordades inimestele abi ja võimuvaakumi olukorras täitma omakaitse ülesandeid. Organisatsiooni pidi kaasatama kaitsestruktuuride esindajaid ehk relvalubadega inimesi. Samas tuvastas kohus, et tsiviilkaitse organisatsiooni loomine oli Aivo Petersoni enda algatus. See põhines tema arvamusele, et Venemaa agressiooni laienemisel enam keegi võimu ei taha. Kuna ei leidnud tuvastamist, et Aivo Peterson või Dmitri Rootsi oleksid saanud Venemaalt suuniseid sellise organisatsiooni loomiseks, siis seda tegevust kohus välisvaenlase abistamiseks ei pidanud.

Aivo Peterson ja Dmitri Rootsi süüdistustes toodu, mille järgi nad viisid liikumise Koos programmilised seisukohad kooskõlla Venemaa välis- ja julgeolekupoliitika seisukohtadega, samuti tõendamist ei leidnud. Seda põhjusel, et tõendite järgi võeti liikumise Koos põhiseisukohad vastu 2022. märtsi koosolekul ja need on jäänud enamjaolt ajas muutumatuks.

Aivo Petersoni ja Andrey Andronovi koostegutsemise süüdistuses leidis tuvastamist, et Venemaal organiseeritakse ja finantseeritakse riiklikul tasandil Venemaale sobiva meelsusega välismaalastele pressireise okupeeritud Ukraina aladele. Seda tehakse selleks, et reisil osaleja teeks ja levitaks oma koduauditooriumile postitusi, mille sõnum on Venemaale soodne.

Tõendid näitasid, et selliste pressireiside korraldusliku poolega tegeles Andrey Andronov koos süüdistuses näidatud teiste inimestega. Nende korraldamisel Aivo Peterson reisiski läbi Venemaa okupeeritud Ida-Ukraina aladele, tegi seal koos Andronoviga videosalvestusi ja postitas neid sotsiaalmeedias. Enne pressireisi oli Aivo Petersonil korraldajatega kohtumine. Seal jõuti üksmeelele, et Aivo Peterson teeb reisil sõja levikuga hirmutavaid postitusi, mis agiteerivad Lääne ja Eesti vaatajaskonda Ukraina toetamist lõpetama, panevad vaatajaskonda kahtlema NATO-s ja Eesti kaitstuses. Kohtumisel öeldi selgelt välja, et tehtavad postitused peavad olema vastukaaluks Venemaa vastu toimuvale infokampaaniale ehk teisisõnu need pidid olema Venemaa riiklikke huve toetavad. Kohtumisel rääkis Aivo Peterson korraldajatega läbi ka selle, et läheb pressireisile kui poliitik, tulevase partei esimees. Vastutasuks lubati Aivo Petersonile reisiga seotud kulude katmist, lubati komandeeringurahasid ning ohutuse tagamist Venemaal. Nii ka toimiti. Aivo Petersoni postitused pressireisi ajal järgisid kohtumisel kokkulepitud joont. Lisaks osales ta mitmes Venemaa propagandasaates. Saadetes järgis ta sõnumites jällegi varasemalt kokkulepitud joont. Ühtlasi tõi ta postitustes ja propagandasaadetes esile, et kandideerib Riigikogu valmistel.

Pressireisi eelselt kokkulepitud suunitluse ja tonaalsusega sõnumite üks eesmärk oli kasvatada Eestis ja naaberriikides NATO ja EL vastaste inimeste hulka. See on Venemaa huvides, sest Venemaa riiklikes dokumentides peetakse NATO-t Venemaale vaenulikuks nähtuseks. Eestile on sellised pressireisid ohtlikud, sest eelnevalt kokkulepitud stiilis postitused ning saadetes esinemised võimaldavad inimeste poliitiliste valikutega manipuleerida, tekitada või võimendada sõjahirmu foonil erinevate ühiskonnagruppide vahelisi erimeelsusi. Samuti pole välistatud sellise Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse toel Venemaale soodsa mõtteviisiga isikute poliitikasse pääsemine.

Petersoni puhul oli kohtu hinnangul riigireetmise tegusid kaks. Tegemist ei olnud juhuslike rikkumistega. Tema motiiviks Venemaaga koostöösuhte sisseseadmisel oli poliitilise kasu saamine juhuks, kui Venemaa agressioon peaks laienema Eestisse ja pressireisi puhul ühtlasi endale poliitilise reklaami tegemine.

Pressireiside episoodis arvestas kohus, et reisi eelselt Venemaa esindajatega kokkulepitud sõnumite tonaalsus ja suund oli suuresti samasugune, mida Peterson enne pressireisile siirdumist Eestis avalikult väljendas.

Rootsi puhul oli kohtu hinnangul riigireetmise tegusid üks. Ka tema abistav tegevus polnud juhuslikku laadi. Teda motiveerisid ärilised kaalutlused, sest Venemaaga koostööle orienteeritud erakonna loomisel tekkinuks senisest suurem võimalus Eestisse planeeritud äritegevuseks.

Vaatamata Petersoni ja Rootsi abistavale tegevusele siiski planeeritud koostööni Venemaa poliitikutega ei jõutud, sest erakonna registreerimine takerdus Eestis puudulike registreerimisdokumentide taha ning 2023. aasta alguses oli Aivo Peterson hõivatud pressireisil osalemisega. Edasisele abistamisele seadis kummagi puhul piiril vahistamine. Seega jäi kummagi abistav tegevus Venemaaga dialoogi alustamisel pigem tagasihoidlikuks.

Veel arvestas kohus Petersoni ja Rootsi süü puhul seda, et tsiviilkaitse organisatsiooni loomine ei olnud juhendatud Venemaa poolt ning liikumise Koos programmilisi seisukohti Venemaa mõjutusel ei muudetud.

Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus Petersoni ja Rootsi koostegutsemist. Petersoni puhul ka seda, et ta sai pressireisil osalemisega Venemaalt rahalisi hüvitisi ja hüvesid.

Kohus arvestas, et Rootsi ja Peterson on karistamata isikud. Siiski, Petersonil on olnud 2022. aasta augustis õiguskaitseorganitega kokkupuude seoses avaldustega Tanki mälestusmärgi teisaldamise vastasel kogunemisel. Talle kohaldati siis korrakaitse seaduse alusel kinnipidamist, et ära hoida võimalik riigivastane süütegu.

Andronovi süü suuruse määratlemisel arvestas kohus, et tegemist oli üle poole aasta väldanud aktiivse ja sihipärase tegevusega. Samuti, et teda on varem kriminaal- ja väärteo korras karistatud.

Üldpreventiivsest aspektist arvestas kohus kõigi süüdistatavate osas seda, et riigivastased kuriteod pandi toime sisuliselt Venemaa huvides ja seda ajal, mil see riik peab Euroopas agressioonisõda. See riivab ühiskonna õiglustunnet ja üldiseid huvisid.

Petersoni kaitsja tõstatas küsimuse sellest, kas ehk ei piirata riigireetmise süüdistusega lubamatult Petersoni sõnavabadust. Kohus sellega ei nõustunud. Sõnavabadus on põhiseadusega tagatud ja seda saab piirata ainult väga vähestel juhtudel. Üheks selliseks erandlikuks juhuks on vajadus kaitsta teisi kaalukaid põhiõiguseid ja põhiväärtuseid nagu näiteks Eesti julgeolek, riigi iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord (viimati on sellele tähelepanu juhitud Riigikohtu nn Seredenko kaasuses). Riigireetmise kuriteokoosseis neid põhiväärtusi kaitsebki, seega on nende kaitseks väljendusvabaduse piiramine seaduslik.

Kaitsja leidis veel, et Petersoni postitused ja mõtted Ukrainas ning Venemaal olid samad, mis enne Eestis. Kohus oli seisukohal, et riigireetmise kuriteokoosseisu ja antud kaasuse asjaolude pinnalt ei olegi oluline Petersoni sõnumite muutumine pressireisi ajal. Tema sõnumid võisidki olla pressireisi ajal sarnased või koguni samasugused varem räägituga. Tema varasemad postitused ja videosaadetes osalemised veensidki Venemaad selles, et tegemist on neile sobivate vaadetega inimesega ja seetõttu teda pressireisile kõlbulikuks peeti. Sõnumid ja postitused, mis on varem tehtud ilma Venemaaga koostööd tegemata, neid kaitseb põhiseaduse §-s 45 sätestatud väljendus- ja arvamusvabadus. Tõendid näitavad, et Peterson tegi Venemaaga pressireiside osas koostööd ja seetõttu on sõnavabaduse riive õigustatud.

Rootsi kaitsja leidis, et tegemist võib olla vabatahtliku loobumisega riigireetmise süüteokatsest ja kaaluma peaks Eesti Vabariigi vastase suhte koosseisu. Kohus sellega ei nõustunud, sest veel 06.03.2023 rõhutas Ruslan Krõlov, keda kohus peab üheks välisvaenlase ülesandel tegutsevaks isikuks, Rootsile partei registreerimisega kiirustamist ning Rootsi omakorda lubas selle küsimuse kohtumisel tõstatada. Tõendid näitavadki, et Rootsil oli plaanis pärast Riigikogu valimistel hääletamist Petersoniga kokku saada. See kohtumine jäi ära Rootsist sõltumatutel põhjustel, sest nii tema kui Peterson võeti vahi alla.

Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.