Kohus jättis Ihaste Elanike Liidu kaebuse Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a kruntide detailplaneeringu tühistamiseks rahuldamata

15. juuli 2021
Kristi Kirsberg
Tartu Halduskohus

13.07.2020 esitas Ihaste Elanike Liit Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu otsusega kehtestatud Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringu tühistamiseks. Kaebaja leidis, et detailplaneeringu menetluses on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, eelkõige seoses üldsuse kaasamisega ning vastustaja ei ole detailplaneeringu kehtestamisel arvestanud looduskeskkonnale tekitava kahjuga, mh ei ole detailplaneeringu menetluses viidud läbi nõuetekohast keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Lisaks leidis kaebaja, et tegemist on avalikkusele ja Ihaste kohalikule kogukonnale olulise avalikult kasutatava maa- alaga ning detailplaneering on vastuolus linna arengudokumentidega.

Vastustaja, Tartu linn ja kaasatud kolmandad isikud vaidlesid kaebusele vastu ning leidsid, et see tuleb jätta rahuldamata. Pooled jäid eri seisukohtadele mitmetes küsimustes, peamiseks vaidlusküsimuseks oli aga see, kas Tartu linnal tuli läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

Kohus, olles hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, asus seisukohale, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) näeb, ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise otsustab kohalik omavalitsus KeHJS -ga kooskõlas iga planeerimisetapi osas eraldi, kas hindamist tuleb läbi viia või ei. Hindamine on kohustuslik vaid KeHJS loetletud juhtudel. Riigikohus on leidnud, et detailplaneeringu menetluse käigus on teatud juhtudel piisav, kui koostatakse keskkonnamõju eelhinnang, mille järeldustele toetudes saab kohalik omavalitsus otsustada keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine.

„Halduskohus saab kaalutlusõigusega planeerimisotsuste juures kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Planeerimismenetluses põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku,“ selgitas kohtunik Kadri Palm halduskohtu pädevuse piire kaebuse lahendamisel.

Asja kohtulikul uurimisel selgus, et Tartu Linnavalitsus on kaalunud keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkust, võttes selleks ka eelhinnangu. Eelhinnangu eesmärgiks oli välja selgitada detailplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Vastustaja on planeeringu koostamise käigus teinud tihedalt koostööd Keskkonnaametiga ja võtnud arvesse nende seisukohti. Kokkuvõtvalt leiti eelhinnangus, et võrreldes olemasoleva olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa pidada oluliseks ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav vastab funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning detailplaneeringu lahendus arvestab ka ümbritsevate alade iseloomuga.

Kohus leidis, et eelhinnang on antud lähtudes KeHJS toodud kriteeriumidest, linnavalitsus on eelhinnangu järeldustele toetudes otsustanud jätta hindamise algamata, mh ei näinud selleks vajadust ka Keskkonnaamet, ja seejuures ei ole ta teinud kaalutlusviga, mis tooks kaasa detailplaneeringu tühistamise.

Kohus välistas ka keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkuse Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka- Ihaste looduskaitseala ja detailplaneeringualaga vahetus läheduse tõttu. Kohus leidis, et looduskaitseala on detailplaneeringuga hõlmatavast alast 350 meetri kaugusel ning teostatud eelhinnangus leiti, et see on piisav kaugus, et olulise ebasoodsa mõju kaasnemine kaitsealadele oleks välistatud. Samuti märkis kohus, et planeeringuala ja looduskaitseala vahel asuvad püsielanikega asustatud elurajoon ja suure liikluskoormusega taristud, sh Idaringtee.

„Oluline on ka see, et detailplaneeringu lahenduse kohaselt säilitatakse väärtuslik männimets ning looduskaitsealuste taimede kasvuala,“ selgitas kohtunik K. Palm keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnangus toodut.

Muuhulgas asus kohus lahendis seisukohale, et detailplaneering on vastavuses linna arengudokumentidega ja avalikkuse kaasamine toimus õiguspäraselt.

Antud kaebuse lahendamise seisukohalt ei olnud kohtu hinnangul asjakohane kaebaja pidev rõhutus, kuidas Ihaste elanikud on harjunud planeeringualal käima ning planeeringualal paiknev mets on kohalike elanike jaoks oluline puhkekoht. Kohus leidis, et kaebaja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et planeeringuala on eraomandis ja sellele kehtib põhiseadusega tagatud omandi puutumatuse põhiõiguse kaitse. Kohus selgitas, et maakatastriseaduse alusel kinnistusraamatusse kantud kinnistu sihtotstarbega “üldmaa“ ei anna õigust võõrastel isikutel viibida eraomandisse kuuluval kinnistul, mistõttu puudub antud hetkel planeeringualal ametlikult nn avaliku kasutuse funktsioon ning võõraste inimeste viibimise lubamine antud kinnistutel lähtub kinnistu omanike vastutulelikkusest. Küll aga omandab linn detailplaneeringu kehtestamise järgselt tasuta 60% kinnisasjast avalikuks kasutamiseks kõigi linnaelanike tarbeks.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.