Kohus ei võimaldanud õpilastele esialgse õiguskaitse korras kontaktõpet

4. november 2021
Kristi Kirsberg
Tallinna Halduskohus

Tallinna Halduskohtule on esitatud neli kaebust Tallinna üldhariduskoolide 4.-8. klassi laste distantsõppele suunamise kohta.

Kaebuste ühine väide on, et distantsõppele suunamiseks puudus õiguslik alus, sest Terviseamet ei ole vastavat otsust koolide osas teinud.

Kaebajad esitasid koos kaebusega kohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse võimaldamaks lastele kontaktõpet.

Kohus jättis taotlused rahuldamata.

Kohus selgitas, et koolide otsus laste distantsõppele suunamise kohta on üldkorraldus. Tulenevalt üldkorralduse õiguslikust iseloomust ei saa esialgse õiguskaitse korras kohustada, et terve klass saaks kontaktõppele. Seda saaks kohaldada üksnes õpilase osas, kelle kaitseks on kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitatud. Sellises olukorras ei realiseeruks esialgse õiguskaitse kohaldamisel kontaktõpe selle tavapärasel kujul. Õpetaja peaks kaebajat klassis õpetama, samal ajal kui klassikaaslased jätkavad distantsõppel. Seega ei saa halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse abinõu tagada sotsiaalsete kontaktide säilimist selliselt, nagu kontaktõppes tavapärasel kujul.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kaasa tuua ka mitmeid probleeme õppetöö korraldamisel.

Vaatamata asjaolule, et distantsõpet võidakse pikendada, on siiski kaebajate jaoks tegemist lühiajalise mõjuga. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas lühiajaline distantsõppe periood tooks endaga kaasa lüngad hariduses või tekitaks terviseprobleeme.

Kokkuvõtvalt ei kaalunud kohtu hinnangul kaebajate võimalik õiguste riive üles neid negatiivseid tagajärgi ja segadust, mis tekiksid õppetöö kiire ümberkorraldamisega kohtu vastaval korraldusel.

Tänased määrused puudutasid vaid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajate väitele, et distantsõppele suunamiseks puudus õiguslik alus, annab kohus hinnangu põhimenetluses.

Määrused ei ole jõustunud, neid on võimalik vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.