Kohtujuhid teevad ettepaneku Jõhvi ja Rapla maja sulgemiseks
Kohtumajade sulgemine on vältimatu, ent mitte piisav kohtute eelarvele esitatud kärpeülesande täitmiseks, kirjutavad kohtute juhid.
Kohtute juhid teevad täna kohtute haldamise nõukojale ettepaneku kiita heaks Jõhvi kohtumaja ja Rapla kohtumaja sulgemine 2026. aasta algusest. Tegemist on valusa, ent vältimatu otsusega olukorras, kus kohtutele on antud kärpeülesanne, mis nõuab lisaks 2025. aasta eelarvest juba kärbitud kahele miljonile eurole 2026.–2027. aastal veel täiendavalt 2,4 miljoni euro kokkuhoidmist. Sedavõrd suur kokkuhoid saab tulla üksnes kinnisvarakulude või tööjõukulude arvelt.
Eitamata kohtumajade sulgemisega kaasnevat negatiivset mõju õigusmõistmise kättesaadavusele, on kohtute juhid üksmeelel selles, et antud otsus kahjustab õigusriiki vähem kui vastavas ulatuses kohtute tööjõukulude kärpimine. Seejuures ei kata eelnimetatud kohtumajade sulgemisest saadav sääst kaugeltki kogu kärpeülesannet, vaid üksnes osa sellest.
Kui kärpeülesanne ei muutu, on 2026. aastal vajalik lisaks kohtumajade sulgemisega saavutatavale kokkuhoiule leida täiendavalt summa, mis vastab umbes 9 esimese astme kohtuniku tööjõukulule aastas ning sedagi eeldusel, et ka 2026. ja 2027. aastal on tänavuse aasta eeskujul võimalik kärpida ka kõigi alles jäävate kohtumajade kasutamiseks Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud rendilepingutes ette nähtud remondimaksete arvelt. 2027. aasta eelarvet silmas pidades tuleks kokku hoida veel 8 esimese astme kohtuniku tööjõukulule vastav summa.
Kohtute juhid on suhelnud nii Rahandusministeeriumi kui ka Justiits- ja Digiministeeriumiga, et leida võimalus seatud kärpeülesande reaalse mõju vähendamiseks, sh selleks, et kärbitava summa hulka arvestatakse ka 2024. ja 2025. aastal täitmata kohtuniku ametikohtade arvelt kokku hoitud summad. Konkreetset vastust neile ettepanekutele ei ole senini antud.
Kohtute juhid jätkavad vastutavate poliitikute veenmist selles, et kohtutele ette antud kärpekava realiseerimine ei võimalda tagada korrakohast õigusemõistmist. Kohtunike ametikohtade täitmata jätmisel või kohtuametnike arvu vähendamisel on otsene ja kiire negatiivne mõju kvaliteetsele õigusemõistmisele, mis esimesena hakkab väljenduma kohtuasjade menetlusaegade pikkuses. Kärpeülesandest lähtuvat eelarve vähenemist silmas pidades võib eeldada kohtuasjade lahendamise aegade olulist pikenemist kõigis menetlusliikides. See omakorda kahjustab Eesti majanduskeskkonda ning põhjustab arvestatava pahameele ühiskonnas, mille toimimise üheks alustalaks on igaühe õigus tõhusale kohtulikule kaitsele.
Mööndes küll avaliku sektori kui terviku kulude vähendamise vajadust ja paratamatust, on kohtute juhid üksmeelel selles, et täidesaatev ja seadusandlik riigivõim peavad tulevaste aastate eelarvet kujundades tagama kohtute piisava rahastuse seadusega kohtutele pandud ülesannete täitmiseks.
Kohtute eripäraks võrreldes paljude muude avalike struktuuridega on asjaolu, et kohtute ülesanded on määratletud põhiseaduse ja seadustega ning nende hulgas ei ole ülesandeid, mille kohtud saaks pelgalt omatahtsi täitmata jätta.
Leidmata kohtutele seaduses ette nähtud ülesannete piisavalt kiireks ja kvaliteetseks täitmiseks vajalikke eelarvevahendeid, peab seadusandja asuma senisest märksa radikaalsemate meetmetega vähendama kohtutesse saabuvat tööhulka, mis omakorda tähendaks ei midagi muud kui õigusemõistmise kättesaadavuse pärssimist.