KHN tegi ettepaneku kohtute kärpeülesanne edasi lükata

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) saatis täna Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu rahanduskomisjonile pöördumise seoses eelseisvate aastate kärbetega.

Justiits- ja Digiministeeriumi sõnastatud kärpeülesande täitmiseks tuleb I ja II astme kohtute eelarvet vähendada 2026. aastal 1,69 miljoni euro võrra võrreldes 2025. aasta eelarvega ning 2027. aastal 0,71 miljoni euro võrra võrreldes 2026. aasta eelarvega.

„Sellises mahus eelarve vähendamine nõuab vältimatult kohtuteenistujate, st eelkõige kohtuasjade sisulisse läbi vaatamisse panustavate kohtujuristide koondamist ning kohtute kasutuses olevate hoonete või ruumide hulga vähendamist. Kohtuteenistujate arvu vähendamine olukorras, kus kohtutele seadusega pandud ülesannete laad ja maht jääb samaks, toob paratamatult kaasa menetlusaegade pikenemise. See kahjustab igaühe õigust tõhusale kohtulikule kaitsele ning mõjutab kahtlemata negatiivselt ka Eesti majanduskeskkonda ja konkurentsivõimet,“ seisis KHN-i pöördumises.

Eelnevast tulenevalt tegi KHN ettepaneku lükata 2026. ja 2027. aasta riigieelarve koostamisel nendeks aastateks kavandatud kohtute kärpeülesande täitmine edasi 2028. ja 2029. aasta eelarveperioodi selleks, et enne kärbete tegemist jõustuksid kohtute ülesandeid vähendavad ja kohtumenetlusi tõhustavad seadusemuudatused ning rakenduksid töösse selleks vajalikud digilahendused.

Ühtlasi palus KHN ministeeriumil kiirendada seni juba tehtud ettepanekute põhjal koostamisel olevate või koostatud ning kohtute töökoormuse vähendamisele suunatud menetlusseadustike muutmise seaduste eelnõude menetlust.

Samuti on äärmiselt oluline infosüsteemide arendamine. „Eelkõige on vajalik luua uus andmepõhist menetlust ja sisestatud andmete alusel menetlusdokumente või nende osi koostada võimaldav kohtuinfosüsteem ning välja töötada istungite videosalvestamist, tehisaru abil kohtuistungi stenogrammide koostamist ja nende põhjal kohtuasja lahendamise seisukohast olulisi asjaolusid kajastavate protokollide genereerimist ja tehisaru-põhist tõlkimist võimaldavad lahendused. Samavõrd oluline on uuendada maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi ning muuta täielikult digitaalsel kujul talletatavatel andmetel põhinevaks süüteoasjade menetlus. Täielik üleminek digitaalsetele lahendustele nõuab kahtlemata kohtusaalide varustamist tänapäevase esitlustehnikaga,“ kirjutasid KHN-i liikmed.

Ühtlasi kordas KHN 6. detsembril 2024 väljendatud seisukohta, et loobuda tuleks kohtute kui põhiseadusliku institutsiooni eelarve kärpimisest kavandatud mahus ilma, et seda toetaks samaväärses mahus kohtute töökoormust vähendavad seadusemuudatused ja infotehnoloogilised arendused.

Kohtute haldamise nõukojas on 11 liiget, sinna kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja.