KHN: eelarve prioriteet on ringkonnakohtunike lisakohad ja kohtuametnike palgatõus

9. september 2022
Kristi Kirsberg

Eile ja täna toimunud kohtute haldamise nõukoja (KHN) istungil arutati esimese ja teise astme kohtutele 2023. aastaks planeeritud eelarvet.

Ühtlasi tegi KHN Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule pöördumise, milles rõhutatakse, et kohtute valdkonnas on kaks eelarveprioriteeti, millega palutakse arvestada.

Esiteks peab KHN oluliseks kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks luua juurde neli ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku tugipersonali värbamiseks.

Teiseks juhib KHN tähelepanu kohtuametnike madalale, töö väärtusele mittevastavale palgatasemele, mistõttu lahkub kohtutest kvalifitseeritud personal ja uute inimeste värbamine ei õnnestu. Kohtuistungi sekretäridel (keskmine palk ca 1205 eurot), kohtutõlkidel (keskmine palk ca 1500 eurot), kantseleiametnikel (keskmine palk ca 1160 eurot) ning kohtukordnikel (keskmine palk ca 900 eurot) on oluline roll õigusemõistmise tagamisel, palgaprobleem aga halvendab kohtumenetluse kvaliteeti. Kohtute tööjõukulud peavad võimaldama maksta kohtuametnikele turuga võrreldavat palka, mis tähendab eri ametigruppides arvestades 2022. a. inflatsiooninäitajaid 30-40 % palgatõusu.

"Kui ei lahendata ringkonnakohtute ülekoormuse ja kõigi kohtute tugipersonali palgaprobleemi, siis peab arvestama, et kohtud ei suuda tagada mõistlikku menetlusaega. Kriminaalasjade menetlemisel on suureks probleemiks kohtutõlkide puudus ning kogemustega istungisekretäride lahkumine kohtust. Sisuliste tsiviilasjade ja haldusasjade menetlus kestab praegu juba ligi aasta ja üle aastaste menetluste arv kasvab järjest, juba igas viies kohtuasi on esimeses astmes kauem kui aasta. Suurema avaliku huvi ja ühiskondliku tähtsusega kohtuasjade menetlus jätkub tavapäraselt ka ringkonnakohtus, kus menetlusajad on järjest pikenenud, ulatudes omakorda juba aastani. Ringkonnakohtute ülekoormuse tõttu takerdub ka esimese astme menetlus, sest määruskaebuste läbivaatamise aeg kestab kuid," seisis KHN-i pöördumises.

KHN on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör, advokatuuri esimees või tema esindaja ning õiguskantsler või tema esindaja.