Harju Maakohus karistas Svetlana Burcevat riigireetmise ja sanktsiooni rikkumise eest kuueaastase vangistusega
Harju Maakohus tunnistas Svetlana Burceva süüdi rahvusvahelise sanktsiooni rikkumises ja riigireetmises ning mõistis talle karistuseks vastavalt kaks ja kuus aastat vangistust. Kohus luges kergema karistuse kaetuks raskemaga ning seega kujunes liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse Burceva kinnipidamise päeva 28.02.2024.
Kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata.
Svetlana Burceva on süüdistuse järgi rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni töötades Vene Föderatsiooni meediafirma RIA Rossija Segodnja heaks, mille juht Dmitry Kiselyov on kantud finantssanktsioonide nimekirja. Nii tegi Svetlana Burceva sanktsioonialusele isikule kättesaadavaks majandusressursse kirjutades RIA Rossija Segodnja/Baltnews veebiväljaandele artikleid ja tehes artiklite juurde fotosid.
Samuti süüdistatakse S. Burcevat selles, et ta on loonud ja pidanud Eesti Vabariigi vastast suhet välismaalase Roman Romatševiga ja abistanud teda ning Vene Föderatsiooni organisatsiooni R-Tehnot Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses.
Kohus võttis vastu kõik esitatud tõendid, luges need lubatavaks ning leidis, et Burceva süü on täies mahus tõendamist leidnud.
Kohus tuvastas, et Dmitry Kiselyov oli süüdistuse perioodil sanktsioonidele allutatud ja kontrollis RIA Rossija Segodnja tegevust selle peadirektori ehk juhina. Samuti, et alates 25.02.2023 lisati RIA Rossija Segodnja üksus Baltnews sanktsioonide nimekirja. Svetlana Burceva töötas töölepingu alusel ajavahemikul 01.01.2020-29.10.2022 korrespondendina RIA Rossija Segodnja heaks ja jätkas muu lepingu alusel töötamist RIA Rossija Segodnjas ja Baltnewsis, kirjutades veebiväljaandele artikleid ning tegi kaastööna artiklite juurde fotosid. Seega tegi Svetlana Burceva süüdistuses näidatud ajaperioodil sanktsioonialustele isikutele kättesaadavaks majandusressursse, rikkudes Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.2014. a määruses nr 269/2014 artikli 2 lõikes 2 sätestatud keeldu.
Kohus tuvastas, et Roman Romatšev on FSB reservohvitser, kes on eraluure ettevõtte R-Techno juht. Ettevõtte ülesandeks on muuhulgas luua reserv Venemaa Föderatsioonis kujunevale infosõja ja psühholoogiliste operatsioonide vastasele süsteemile. Selles valdkonnas on tegutsetud üle 20 aasta. Ettevõtte ja Romatševi teeneid hübriidsõja sealhulgas infomõjutustegevuse valdkonnas on kasutanud Vene Föderatsiooni riiklikud organisatsioonid, et viia ellu Venemaa julgeolekustrateegia eesmärke. Romatševi ülesandeks oli Sevastoopoli Riikliku Ülikooli magistriprogrammis „Info- ja hübriidkonfliktid“ mitte ainult külalisõppejõuna esineda, vaid ka värvata tudengite hulgast tulevasi mõjuagente. Kohtu hinnangul oli Roman Romatševi ja Svetlana Burceva suhte loomise eesmärgiks hakata avaldama koostöös erinevaid kirjutisi, mis oleks suunatud Vene Föderatsiooni välis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel Vene Föderatsiooni mõjutustegevuse elluviimiseks muuhulgas ka nn lähivälismaal. Burceva kirjutas Romatševi teadmisel raamatu „Hübriidsõda maailma pärast. „Kus toimub tema Kurski lahing““, mis sisult on propagandistlik teos, milles puuduvad sõltumatule analüüsile omased tunnused. Raamatus manipuleeritakse ajalooliste faktidega, levitatakse valeteavet ja tekitatakse usaldamatust riigi võimu vastu. Raamatus kajastatu lõhestab Eesti ühiskonda ja diskrediteerib Eestit. Kohus on tuvastanud, et Burceva koostöös Romatševi ja eraluure ettevõtte R-Technoga avaldas raamatu kirjastuses Kuum-Liin Telekom. Peale raamatu avaldamist hakkas Roman Romatšev kohe seda reklaamima eesmärgiga raamatut maksimaalselt levitada, muuhulgas Eestis ja teistes Baltimaades.
Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et süüdistatavale on ette heidetud kavatsetult mitme aasta vältel rahvusvaheliste sanktsioonide rikkumist. Märkimisväärselt suureks panuseks saab pidada kaastöö tegemist D. Kisseljoviga seotud meediaväljaannetega, kuid sealjuures tuleb arvestada asjaoluga, et artiklite arv ei olnud ajalist perioodi arvestades väga suur. Võttes arvesse, et teosüü on keskmise lähedane, asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut, on kohane karistus kaheaastane vangistus.
Riigireetmise on Svetlana Burceva kohtu hinnangul toime pannud tahtlikult, kuid kohus leidis, et süü jääb siiski miinimumi lähedale. Tegemist oli ühe raamatuga ning laiemale üldsusele mõju avaldamise aeg oli väike. Samuti tuleb karistuse määra valikul arvestada asjaoluga, et Svetlana Burceva on varem kriminaalkorras karistamata. Seda kõike arvestades leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus kuus aastat vangistust, vastab Svetlana Burceva süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ning karistuse eesmärkidele.
Arvestades asjaoluga, et kuriteod langesid kokku ühele ajaperioodile ning on oma sisult mingil määral sarnased, mõistis kohus Burcevale liitkaristuseks kuus aastat vangistust.
Menetluskuluna tuleb S. Burceval tasuda sundraha 2215 eurot ning lepinguliste kaitsjate kulud jäid täies ulatuses samuti tema enda kanda.
Kohtuotsus ei ole jõustunud. Otsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.