Arvamusfestivalil tuli jutuks nii järelkasv kui kohtute töökoormus
Laupäeval Arvamusfestivalil toimunud Eesti kohtute arutelu „Mida teha, kui hea nimi satub laimulõksu" pakkus nii tõsist sissevaadet järjest teravamasse probleemi kui ka meeleolukat, ent tulist vaidlust tulenevalt panelistide ametikohtadest.
Meie teemat lahkasid kohtunikud Kai Härmand ja Indrek Parrest, Soraineni vandeadvokaat Carri Ginter ja ajakirjanik Piret Tali. Konkreetseid kaasuseid lugesid ette õigustudengid Eliza Belova ja Sofia Üksiratsa.
Publikut oli rohkearvuliselt, julgemad ütlesid aktiivselt ka sõna sekka.
Ühe keskse teemana tuli jutuks kohtu ressursi mõistlik kasutamine – kus põrkuvad inimese õigus oma au ja väärikuse kaitseks kohtusse pöörduda ning teisalt sotsiaalmeedia kommentaari või kommenteerija tähtsusetus. Kust jookseb faktiväite ja hinnangu piir, kui suur peab olema inimese taluvuskohustus ning kas kaebaja soovib kohtu kaudu eeskätt raha või vabandust.
„Kohtu jaoks on sotsiaalmeedia kui selline kahtlemata väljakutse. Ehk et kui me leiame vastuse küsimusele, kas ja kuidas peaksime tavameediat ja sotsiaalmeediat eristama, siis võime ressurssi kokku hoida küll,“ arutles Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Indrek Parrest.
Vandeadvokaat Carri Ginter lausus, et üldjuhul tuleb solvunud klient tema poole ja ütleb, et asi on põhimõttes, me peame minema kohtusse. „Küsin siis alati, kui kallis su põhimõte on, kas 20 000 eurot? Sageli jäävad inimesed pärast seda mõttesse ja nii olen ma hoidnud kohtu tööaega kõvasti kokku,“ tõi Ginter näite, kuid ka tema laiem veendumus on, et kohus ei tohiks kõigi pisiasjadega tegeleda, kohtunikul peab olema võimalus hinnata, mida menetleda ja mida mitte.
Ajakirjanik Piret Tali aga pani hoopis inimestele südamele, et kõike ei pea kirja panema ja levitama. Nagu ütles legendaarne ajakirjanduse õppejõud Juhan Peegel: kui saad, ära kirjuta. „Sõna mõju tuleb rohkem kaaluda – kuidas see kohale jõuab, kuidas keegi seda tunnetab,“ lausus Tali.
Lisaks oli kohus esindatud ka Eesti Õigusteaduse Üliõpilaste Liidu arutelul „Õigusmõistmine kriisi äärel. Kuidas kindlustada õiguse tulevik?“. Meie poolt rääkis kaasa Harju Maakohtu kohtunik Merit Bobrõšev.
Lisaks arutasid kõike päevakajalist – kohtureform, kohtumajade liitmine, töövõimalused õiguskaare asutustes, rahvakohtunikud - vandeadvokaat Triin Toom, ringkonnaprokurör Jakob Juksaar ja Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli. Arutelu juhtis õigustudeng Nora Reinsalu.
Kõlama jäi, et kõige olulisem on kohtupidamise kättesaadavus, kuidas see administratiivselt on korraldatud, pole niivõrd tähtis. Samuti rõhutati, et kuigi tööd on palju, on kohus väärt ja tänapäevaste väärtustega tööandja, kuhu noored on väga oodatud.