Kohtute nõukogu, kelle ülesanne on kujundada kohtuhalduse strateegilised suunad ja otsustada kohtute jaoks olulised küsimused, alustas tööd 1. oktoobril 2026.
Täpsemalt on kohtute nõukogu pädevuses järgmised küsimused
- suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ning arendamist;
- määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse (KHT) ülesanded ja struktuuri, kehtestab selle põhimääruse ning nimetab ametisse ja vabastab ametist direktori;
- teeb ettepanekud KHT koostatavasse kohtute grupi eelarve projekti, kinnitab selle, jagab vahendid esimese ja teise astme kohtute ning KHT vahel ning vastutab eelarve kasutamise eest;
- kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ning omavahelise koostöö põhimõtted;
- kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
- kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise alused;
- kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava;
- nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuesimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
- kehtestab maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike arvulise jagunemise kohtute ja kohtumajade vahel;
- kinnitab kohtuniku talaari kirjelduse;
- teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
- kehtestab valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveks ettenähtud kohtunike arvu.
Kohtute nõukogusse kuulub 11 liiget: kohtunikest esimehena Villu Kõve, valitud liikmetena Geidi Sile, Tiina Pappel, Triin Niinemets, Merit Bobrõšev ja Ruth Prigoda. Lisaks on koosseisus advokatuuri esindajana Imbi Jürgen, justiits- ja digiminister Liisa Pakosta, õiguskantsleri esindaja Marju Uljas ning Riigikogu liikmed Lea Danilson-Järg ja Madis Timpson.