Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata

10. juuni 2021
Kristi Kirsberg
Tallinna Ringkonnakohus

Tallinna Ringkonnakohus tegi täna lahendi, millega jättis Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsuse Peeter Helme süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

P. Helmele esitati süüdistus selles, et tema 2019 aasta lõpus erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, teadvalt ahvatles seksuaalselt internetikeskkonna suhtlusportaalis privaatsõnumite vahendusel kasutajanime „m41tln“ alt 12-aastast last, kes esines kasutajanime „Marleen12“ all. P. Helme rääkis tüdrukuga seksuaalsetel teemadel. Kuritegu jäi P. Helme poolt lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd isik, keda P. Helme teadis 12-aastase lapsena, oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik.

Harju Maakohtu 30. novembri 2020 otsusega tunnistati P. Helme süüdi ja karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. Karistus jäeti tingimisi täitmata, kui P. Helme ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib talle määratud kontrollnõudeid.

Lisaks kohustati P. Helmet käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on tema süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, leides mh, et maakohus tuvastas õigesti, et P. Helme tegutses lapseealises suguelu vastu huvi tekitamisel otsese tahtlusega.

Kaitsja tõi kohtus välja, et P. Helme arvates suhtles ta internetikeskkonnas täisealise isikuga, kes kasutas kasutajanime „Marleen12“ ega võinud seetõttu teada, et tegelikult mängib ta rollimängu lapseealise isikuga. Kohtud selle väitega ei nõustunud ning jõudsid järeldusele, et süüdistatava väited vestluspartneri noorusest ja tema vanusest ei ole tõenditena usaldusväärsed. P. Helme ütluste ebausaldusväärsust kinnitasid ilmekalt ka kohtuistungil uuritud jälitustoimingu protokollis sisalduvad vestlused.

Ka asjaolu, et süüdistatav ise kasutas enda kasutajanimes oma tegelikku vanust, pidi ta ka eeldama, et kasutajanime „Marleen12“ all esineb vestluses 12 aastane tütarlaps. Seda tõendas kohtu hinnangul ilmekalt juba P. Helme poolt alustatud esimene vestlus, kus süüdistatav esimese asjana küsis, mis nii noore tüdruku siia toob. Seega kohtu hinnangul oli P. Helme teadlikuks ja tahtlikuks sooviks suhelda just alla 14 aastase isikuga.

Kuigi maakohus luges süüdistatava ütlused tõenditena ebausaldusväärseteks ega arvestanud nendega otsuse koostamisel, märkis ringkonnakohus lisaks, et ükski kohtus hinnatud tõenditest ei kinnitanud P. Helme ütlusi rolli/arvutimängust, kus tema arvates ka teine täiskasvanust osapool mängis lapseealise rolli. Ka ei osanud süüdistatav kohtuistungil kohtu küsimusele vastates nimetada ühtegi arvutimängu, kus vestluspartnerite vahel toimuks suhtlus seksuaalsetel teemadel.

Kaitsja tõi apellatsioonis veel välja, et kuivõrd süüdistatavale kuuluvatelt andmekandjatelt ei leitud viiteid alaealisi isikuid erootilises/pornograafilises situatsioonis kujutavale materjalile, tõendab see P. Helme soovimatust ahvatleda vestluspartnerit seksuaalsele tegevusele. Sellise spekulatiivse seisukohaga kohus ei nõustunud. „Lapspornole viitava materjali puudumine süüdistatava andmekandjatel ei lükka ümber P. Helme süüd lapseealise seksuaalses ahvatlemises ega kinnita kaitseversiooni süüdistataval igasuguse seksuaalse huvi puudumisest lapseealise isiku vastu“ märkis ringkonnakohus.

Ka märkis ringkonnakohus, et ühestki jälitustoimingu protokollis kajastatud vestlusest ei nähtunud, et kasutajanime „Marleen12“ all vestluses osalenud politseiagent on P. Helmet provotseerinud seksuaalteemadel vestlema. Jälitusprotokollis kajastatud vestlustest nähtus üheselt, et vestlusi seksuaalteemadel lapseealisega alustas alati esimesena just P. Helme mitte politseiagent.

Politseiagendi kaasamiseks andis seadusliku aluse kriminaalasja algatamine. Mistõttu ei olnud politseiagendi tegevus suunatud mitte P. Helme provotseerimisele KarS § 179 lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime panema, vaid politseile laekunud informatsiooni kontrollimiseks, mis puudutas 2019 aastal internetikeskkondades erinevate isikute poolt alla 14 aastaste lastega seksuaalsetel teemadel vestluste ja seksuaalse sisuga failide vahetamist.

Kaitsja vaidlustas apellatsioonis ka P. Helmele mõistetud karistust, leides, et süüdistatava karistamine tingimisi vangistusega koos kontrollnõuete kohaldamisega ei ole põhjendatud ja taotles kohaldada kergemat, s.o rahalist karistust. Alternatiivselt taotles kaitsja mõista vabadusekaotuslik karistus ilma kontrollnõudeid kohaldamata.

Kohtu hinnangul ei täida aga P. Helmele mõistetav rahaline karistus karistuse eesmärke, mistõttu on vajalik mõista karistusena vangistus.

Kriminaalasja materjalidest ka nähtub, et kogu kohtumenetluse vältel on P. Helme enda tegevust õigustanud ega ole mõistnud, et temast lähtunud seksuaalne huvi lapseealiste vastu ohustab lapseealise normaalset vaimset- ja seksuaalset arengut.

Seega ei pidanud ringkonnakohus võimalikuks P. Helme osas juba veidi alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistuse kergendamist. Kohus leidis, et on põhjendatud, et süüdistatava puhul on võimalik kohaldada mõistetud karistusest tingimuslikku vabastamist, allutades P. Helme katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Nii kriminaalhooldaja poolne järelevalve kui ka kohustus osaleda katseajal sotsiaalprogrammis, milles osalemise vajalikkuses ka kaitsja tegelikult ei kahtle, on kohtu hinnangul koostoimes kahtlemata vajalikud hoidmaks ära P. Helme poolt talle süüdistuses esitatud tegevuse või sellega sama liiki süüteo edasise toimepanemise.

Tänane otsus ei ole jõustunud seda saab vaidlustada 30 päeva jooksul.