Tallinna Halduskohus tegi otsuse Nursipalu harjutusvälja laiendamise vaidluses

Tallinna Halduskohus lahendas mittetulundusühingute ja kohalike elanike kaebuse Vabariigi Valitsuse korralduste tühistamiseks, millega otsustati laiendada Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja ja kehtestati keskkonnameetmed.

Halduskohus rahuldas kaebused ning tühistas mõlemad vaidlusalused korraldused.

Kohus rõhutas, et korralduste tühistamine ei tähenda, nagu ei oleks harjutusvälja laiendamine Nursipalus põhimõtteliselt lubatav. Kahtlusi ei olnud kohtul riigi ohuhinnangu ja sellest tulenevalt harjutusvälja laiendamise vajaduse ega ka asukohavaliku õiguspärasuses. Vigu leidis kohus siiski mõlema korralduse juures.
Kohus pidas õigusvastaseks seda, et 2023. aasta korraldusega tehti põhimõtteline otsus harjutusvälja laiendamiseks olukorras, kus riigil ei olnud piisavalt teavet, et teha informeeritud otsustus, mis võtaks arvesse tegevuse mõjusid nii looduskeskkonnale kui ka kohalike elanike elukeskkonnale. Tegevuse keskkonnamõju oli kirjeldatud vaid pealiskaudselt, koostamata oli mürauuring ning toimunud oli üksnes Natura eelhindamine, mille raames seejuures oli osa võimalikest mõjudest jäetud õigusvastaselt kõrvale.

Hilisema korralduse puhul aga tuvastas kohus puudused kahes küsimuses. Esiteks on ka 2024. aastaks jäetud välja selgitamata mõned mõjud harjutusvälja lähedal paiknevatele Natura 2000 aladele. Natura hindamine on puudulik Karula linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele tundlikumatele lindudele avalduva mõju ning Kubija järve loodusalale avalduva mõju osas. Teiseks ei ole harjutusvälja ümbritseva ala elanikke häiriva müra leevendamiseks kehtestatud tõhusaid keskkonnameetmeid. Riik oli möönnud, et eelkõige suurõppuste ajal ületab müratase lähemate eluhoonete juures militaarmüra soovituslikke normtasemeid. Ent selle leevendamiseks kehtestatud meetmed olid üldsõnalised ega sisaldanud konkreetseid piiranguid või tagatisi. Kohus leidis, et meetmed peaksid tagama, kas müranormide järgimise kõigi eluhoonete juures või alternatiivselt andma kohalikele elanikele, kes jääksid piirtasemeid ületava müra mõjualasse, tõhusa võimaluse vältida müra talumise vajadust. Samuti tuleks silmas pidada asjaolu, et mürahinnangus lähtuti eeldusest, et öösiti laskmist ei toimu, kuid tegelikkuses on see eeldus osutunud ekslikuks. Nimelt on öised müra normtasemed päevastest madalamad.

Kohus selgitas, et olulise keskkonnamõjuga tegevusi tulebki taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ning mõju vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Aga sellise otsustuse tegemiseks tuleb mõjud esmalt välja selgitada, samuti on oluline töötada välja tõhusad leevendusmeetmed.
Kohtu väljatoodud puuduste kõrvaldamise järel, võib riigil olla võimalik põhiosas samasisuline korraldus uuesti kehtestada, täiendades seda vajalikus osas.
Kohus jättis osade kaebajate kaebused kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Valdavalt oli tegemist füüsilistest isikutest kaebajatega, kes elasid laiendatud harjutusväljast kaugemal kui 10 km. Lisaks äriühinguga, kelle puhul kohus ei tuvastanud piisavat ettevõtlusvabaduse riivet.

Kohtuotsus on jõustumata. Otsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.