Kohus: võlgnik peab saama kasutada arestitud kontole laekuvat raha võlgade ümberkujundamise menetluses
Tartu Ringkonnakohus leidis, et võlgnik peab saama võlgade ümberkujundamise menetluses kasutada enda arestitud pangakontole laekuvat raha.
Jõustunud on Tartu Ringkonnakohtu määrus, milles kohus leidis, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas praktika, kus võlgnikul pole ka pärast ümberkujundamiskava kinnitamist võimalik kasutada enda pangakontodele laekunud raha ning ta peab otsima arveldamiseks muid viise.
Maakohus viis võlgniku maksejõuetusavalduse alusel läbi võlgade ümberkujundamise menetlust ning peatas avalduse menetlusse võtmisel võlgniku vara suhtes läbi viidavad täitemenetlused. Seejärel kinnitas maakohus võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajate nõuete ümberkujundamiseks. Võlgnik palus maakohtul kohustada kohtutäitureid vabastama tema pangakonto arestist, kuna vastasel juhul satuks pangakontole laekuv sissetulek aresti alla ja võlgnikul ei oleks võimalik võlgade ümberkujundamiskava täita. Võlgnik märkis, et kasutab oma poja pangakontot.
Maakohus vabastas võlgniku pangakontod arestist. Maakohus leidis, et nõuded, mille täitmise tagamiseks võlgniku pangakontod arestiti, kuuluvad täitmisele võlgade ümberkujundamise menetluses. Kohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava täitmise tagamiseks tuleb võlgniku pangakontod arestist vabastada.
Kohtutäitur esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ja ringkonnakohus tühistas selle osaliselt, leides, et täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse ja võlgniku pangakontode täielikuks aresti alt vabastamiseks puudus alus.
Samas rõhutas ringkonnakohus, et võlgnik peab saama täitemenetluste peatamise korral kasutada pärast peatamist oma pangakontodele laekuvat raha, mh ümberkujundamiskavast tulenevate nõuete täitmiseks. Kuna täitemenetluse peatamise ajaks peatub võlgniku pangakontode arestimisakti alusel nõude täitmine, ei saa lugeda võlgniku pangakontodele laekunud summasid arestituks. Krediidi- ja makseasutused ei saa sel perioodil võlgniku pangakontode arestimisakti täita ega kanda võlgniku pangakontodele laekuvaid summasid kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Juhul kui krediidi- ja makseasutus saaks täitemenetluse peatamise ajal jätkata arestimisaktile tuginedes võlgniku pangakontole laekuvate summade kinnipidamist, muutuks täitemenetluse peatamine võlgniku suhtes sisutühjaks, mh satuks ainuüksi seetõttu ohtu ümberkujundamiskava täitmine.
Ringkonnakohus märkis samuti, et kohtutel tuleks juba kava kinnitamisel määrata, millises ulatuses ja millistel tingimustel on võlgnikul lubatud kasutada pärast (ümberkujundamiskavaga hõlmatud nõuete täitmiseks alustatud) täitemenetluste peatamist enda pangakontodele laekunud raha.
Ringkonnakohtule esitatud andmetest nähtus, et kuigi kohtutäitur oli täitemenetluste peatamisest vara arestimisakte täitma kohustatud krediidiasutusi teavitanud, polnud võlgnikul sellele vaatama võimalik enda pangakontosid vabalt kasutada. Seetõttu märkis ringkonnakohus lahendis, et krediidiasutused võivad olla rikkunud võlgnikuga sõlmitud makseteenuse lepinguid, samuti makseteenuste osutamisele esitatavaid nõudeid.
Ringkonnakohtu määrus jõustus 8. septembril 2025, kui Riigikohus keeldus määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest.
Tartu Ringkonnakohtu jõustunud määrusega on võimalik tutvuda SIIN.