Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsu kiirmenetluse poolteks on avalduse esitaja (elatise avalduse puhul on avaldajaks laps/lapsed ning nende esindaja) ja võlgnik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Avaldajal on õigus esitada nõue ka hagimenetluses, kuid mitte samal ajal maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg.
Maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei tohi ületada 8000 eurot (sealhulgas kõrvalnõuded, näiteks intressid ja viivised). Kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet. Elatise puhul ei tohi nõue ületada 409,14 eurot kuus ning võlgnik peab olema kantud lapsevanemana lapse sünniakti. Lisaks ei saa antud menetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt.
Esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud. Samuti ei saa esitada nõuet, kui mõlemad pooled peavad täitma mingi kohustuse ja kumbki pool ei ole kohustust veel täitnud. Avaldust ei saa esitada juhul, kui võlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju (näiteks au teotamine) hüvitamist ega sellist nõuet, mis on esitatud mitme võlgniku vastu, ei tulene samast alusest või kohustusest.
Menetluskäik
Maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada ainult elektroonilise portaali e-toimik kaudu. Portaali saab siseneda ID-kaardiga ning e-toimiku kaudu esitatav avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada. Avalduse menetlejaks on Pärnu Maakohtu maksekäsu osakond.
Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta võlgnikule määrusega makseettepaneku. Kui maksekäsu tegemise eeldused on täidetud vaid osade nõuete või nõude osa suhtes, teatab kohus sellest avaldajale ja määrab talle tähtaja seisukoha avaldamiseks, kas teha makseettepanek märgitud ulatuses. Kui avaldaja ei ole nõus, siis kohus lõpetab menetluse.
Kohus toimetab makseettepaneku ja vastuväite blanketi võlgnikule ja teatab maksekäsu edastamisest ka avaldajale. Vastuväite esitamise tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Kui võlgnik esitab tähtaja jooksul põhistatud vastuväite, lahendab kohus asja edasi hagimenetluses. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik, v.a elatise puhul. Kui avaldaja on taotlenud võlgniku vastuväite korral menetluse lõpetamist, siis menetlus lõpetatakse.
Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Võlgnikul on maksekäsu peale võimalik esitada 15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebus kohtule. Maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral on võimalik määruskaebus esitada 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud summat sissenõudjale vabatahtlikult, on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole, et taotleda võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
Kui võlgnik tunnustab nõuet, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline nõutud summat korraga tasuma, on võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks. Kui avaldaja ja võlgnik on kohtule esitanud kirjaliku avalduse võla tasumiseks osade kaupa ning lisanud avaldusele maksegraafiku makseettepanekus märgitud võla tasumiseks, võib kohus kinnitada maksekäsu tegemisega koos maksegraafiku.
Maksegraafik peab sisaldama võla tasumise tähtpäevi, osamaksete suurusi ja osamaksete tasumise korda, kuid ei tohi sisaldada muid tingimusi võla tasumiseks. Osamakse suurus märgitakse rahasummana. Koos maksekäsu tegemisega kinnitatud maksegraafik kehtib täitedokumendina. Maksegraafikule ja selle kinnitamisele kohtu poolt ei kohaldata kompromissi kohta sätestatut.
Millal jääb avaldus rahuldamata?
Kohus jätab määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata, kui:
- selline menetlus ei ole seadusega lubatud;
- avaldus ei vasta nõuetele;
- makseettepanekut ei ole õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada ja seda ei saa avalikult kätte toimetada (füüsilisest isikust võlgnikule on keelatud makseettepaneku avalik kättetoimetamine) ning avaldaja on sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada;
- avaldaja ei teavita kohut kättetoimetamise tulemustest määratud tähtaja jooksul;
- ilmnevad muud menetluse peatumise alused.
Maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise määruse peale ei saa edasi kaevata. Avalduse rahuldamata jätmine ei piira avaldaja õigust esitada nõue hagimenetluses või maksekäsu kiirmenetluses.
Maksekäsu kiirmenetluse kulud
Avalduse esitamisel tasub avaldaja riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro (riigilõivu seaduse § 59 lg 6). Elatise nõudmisel riigilõivu avaldajalt ei nõuta. Riigilõiv tasutakse rahandusministeeriumi kontole. Kontode- ja viitenumbrid asuvad siin. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse korral tasub avaldaja automaatselt riigilõivu sama portaali kaudu.
Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab kohtu poolt võlgnikult võla väljamõistmise korral võlgnik. Samuti juhul kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud. Muudel juhtudel avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
Maksekäsu kiirmenetluse avaldus
Maksekäsu kiirmenetluse avaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
- poolte ja nende esindajate andmed;
- kohtu andmed, kuhu avaldus esitatakse;
- nõutav rahasumma, kusjuures eraldi tuleb märkida põhinõue ja kõrvalnõuded, viivise arvestamise korral viivise määr ja arvestamise kestus. Kõrvalnõudena ei arvestata maksekäsu avaldusega seonduvaid õigusabikulusid;
- nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus;
- tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses;
- kinnitus, et nõue on sissenõutav ega sõltu vastastikuse kohustuse täitmisest või et vastastikune kohustus on täidetud;
- kinnitus, et avaldaja on esitanud andmed ausalt oma parimate teadmiste kohaselt ja on teadlik, et tahtlik valeandmete esitamine kohtule võib kaasa tuua kriminaalvastutuse;
- kohtu, kes võib kohtualluvuse järgi maksekäsu esemeks oleva nõude lahendada hagimenetluses, korteriomandist või kaasomandist tulenevas asjas aga hagita menetluses, andmed.
Kui avaldaja soovib, et maksekäsule vastuväite esitamise korral menetlus lõpetataks, peab ta seda märkima. Kui avaldaja ei soovi, et maksekäsu kiirmenetlus läheks üle hagimenetluseks võlgniku poolt maksekäsu ettepanekule vastuväite esitamise korral, peab avaldaja oma nimetatud soovi avalduses märkima.
Lapse elatisnõudes toimuva maksekäsu kiirmenetluse avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
- poolte ja nende esindajate andmed;
- kohtu andmed, kuhu avaldus esitatakse;
- lapse sünniaeg;
- aeg, millest alates elatist nõutakse;
- nõutava elatise suurus;
- lapse sünniakti või sünnitunnistuse andmed ja kinnitus, et võlgnik on lapse vanemana lapse sünniakti kantud;
- kinnitus, et võlgnik ei osale lapse ülalpidamises;
- kinnitus, et maksekäsu kiirmenetluseks ei ole seaduslikku takistust.