Tsiviilkohtumenetlus

Mis on hagimenetlus, mis on hagita menetlus? Kes on hageja ja kes on kostja? Kuidas täita hagiavaldus? Kui suur on riigilõiv? Mis toimub kohtuistungil? Millal tuleb otsus? Kuidas ja kuhu edasi kaevata?

Tsiviilasi

Tsiviilasi on isikute, see tähendab inimeste, äriühingute ja teiste juriidiliste isikute vahelistest eraõiguslikest suhetest tulenev kohtuasi või muu kohtuasi, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatud korras. Tsiviilasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Tsiviilasjad vaadatakse maakohtus läbi hagimenetluses või hagita menetluses.

Hagimenetlus

Hagimenetluses lahendab maakohus tsiviilõiguslikke vaidlusi ehk nõudeid (hagisid), kus üks isik (hageja) on hagi esitanud teise isiku (kostja) vastu selleks, et panna maksma oma seadusest või lepingust tulenevad õigused. Hagimenetluses lahendatakse näiteks laenu-, müügi-, üüri-, töövõtu- ja muudest lepingutest tekkinud vaidlusi, töölepingute pinnalt tekkinud vaidlusi, eraõiguslikus suhtes kahju tekitamisest või alusetust rikastumisest tekkinud vaidlusi, perekonna- ja pärimisõigusega seotud vaidlusi, asjade omandiõigust ja intellektuaalomandiõigusi puudutavaid vaidlusi, äriühingute ja muude juriidiliste juhtimisega seotud vaidlusi, isiku pankrotiga seotud vaidlusi jms.

Hagimenetluses teeb kohus lahendi poolte poolt kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal. Kohus omal initsiatiivil üldjuhul tõendeid ei kogu ning on otsuse tegemisel seotud poolte menetluses esitatud asjaoludega. Poolel endal on kohustus tõendada asjaolusid (elusündmusi), millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui kohtu hinnangul ei ole kõikide tõendamist vajavate asjaolude kohta tõendeid esitatud, peab kohus tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Hagiavaldus

Hagimenetluse alustamiseks esitab hageja maakohtule hagiavalduse. Üldjuhul tuleb hagi esitada maakohtule, mille tööpiirkonnas on füüsilisest isikust kostja elukoht või juriidilisest isikust kostja asukoht. Teatud erandid sellest põhimõttest on sätestatud TsMS §-des 83—107. Harju Maakohtu tööpiirkonnaks on Harju maakond, Viru Maakohtu tööpiirkonnaks on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond, Pärnu Maakohtu tööpiirkonnaks on Pärnu, Lääne, Hiiu, Saare, Rapla ja Järva maakond ning Tartu Maakohtu tööpiirkonda kuuluvad Tartu, Jõgeva, Viljandi, Valga, Võru ja Põlva maakond. Oluline on, et kui hagi esitatakse valele maakohtule, edastab kohus hagi ise õigele maakohtule.

Hageja ja kostja

Hagimenetluses on menetlusosalisteks esiteks hageja ehk isik, kes on esitanud hagi, teiseks kostja ehk isik, kelle vastu on hagi esitatud. Lisaks võib menetlusosaliseks olla kolmas isik, kelle vastu võib hagejal või kostjal tekkida (sõltuvalt nendevahelise vaidluse lahendamise tulemustest) nõue või võib eeldada kolmandal isikul endal nõude tekkimist hageja või kostja vastu sõltuvalt kohtuasja lahendamisest hageja või kostja kasuks. Kolmanda isiku võib kohus kaasata hageja või kostja taotlusel või ka kolmanda isiku enda taotlusel (näiteks võib peatöövõtjal olla huvi kaasata töö puuduste üle toimuvasse kohtuvaidlusse tellijaga kolmanda isikuna töid teinud alltöövõtja).

Hagiavalduse esitamine

Hagiavaldus tuleb maakohtule esitada elektrooniliselt e-toimiku kaudu, elektronposti teel selleks ettenähtud kohtu e-posti aadressile või A4-formaadis paberil selgelt loetavas trükikirjas. Hagiavaldus, nagu ka muud kohtule esitatavad dokumendid peavad olema eestikeelsed, võõrkeelsetele dokumentidele tuleb lisada tõlge eesti keelde. Kui kohtusse pöörduda sooviv isik või isik, kellelt kohus vastust nõuab, ei oska piisavalt eesti keelt ning tal pole piisavalt vahendeid tõlketeenuse kasutamiseks, võib ta kohtult taotleda menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Selleks tuleb esitada vastav taotlus ja andmed majandusliku seisundi kohta.

Hagiavalduses tuleb märkida

  • Kohus, kellele hagi esitatakse.
  • Hageja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed (telefoninumber, e-posti aadress).
  • Kostja nimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood, aadress ja sidevahendite andmed. Kui hageja ei tea kostja andmeid, tuleb märkida, mida ta on nende andmete teadasaamiseks teinud.
  • Hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ehk teisisõnu see, mida hageja hagiga saavutada soovib. Näiteks võib nõue olla väljendatud järgmiselt: „Mõista kostjalt hageja kasuks välja kaks tuhat eurot“.
  • Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ehk need asjaolud, millele tuginedes hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud. Näiteks võivad hagi aluseks olla järgmised asjaolud: a) hageja ja kostja sõlmisid 1. märtsil 2019. aastal laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 20 000 euro suuruse laenusumma üle kolmes osas, andes lepingu sõlmimise päeval sularahas üle 5000 eurot, kandes järgmisel päeval oma pangakontolt kostja pangakontole 10 000 eurot ning andes ülejärgmisel päeval kostjale sularahas veel 5 000 eurot; kostja pidi lepingu kohaselt laenusumma tagastama 1. märtsil 2020. aastal, ent ei teinud seda. Oluline on, et hagiavaldus ei pea sisaldama õiguslikke põhjendusi ehk hageja ei pea tingimata näitama, millistele õigusnormidele tema nõue tugineb.
  • Tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tõendiks võib olla dokument, asi, tunnistaja ütlus, poole vande all antav seletus või eksperdi arvamus või vaatlus. Kui hageja soovib tõendada hagi aluseks olevat asjaolu tõendiga, mis talle endale kättesaadav pole, võib ta taotleda, et kohus nõuaks selle tõendi välja isikult, kelle käes see on. Eeltoodud näidet jätkates võib hageja näiteks märkida, et soovib laenulepingu sõlmimist tõendada kirjaliku laenulepinguga, kostjale esimese 5000 euro suuruse laenusumma üle andmist samuti laenulepinguga, millel on kostja allkiri selle summa kätte saamise kohta, 10 000 euro suuruse laenusumma üle andmist oma pangakonto väljavõttega ning viimase 5000 euro suuruse summa üle andmist seda pealt näinud tunnistajate A ja B ütlustega. Asjaolu, et kostja ei ole laenusummat tagastanud, on negatiivne asjaolu, mille tõendamist hagejalt nõuda ei saa.
  • Hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Hagihind on hagis taotletu harilik väärtus hagi esitamise ajal. Hagihinna peab hageja ise määrama vastavalt TsMS §-dele 124 jj. Eeltoodud näites oli hagi suunatud kindla rahasumma maksmisele ning hagihind nähtub üheselt juba nõudest. Samas näiteks hagi puhul, mis on suunatud asja kostja valdusest välja nõudmisele, on TsMS § 126 kohaselt hagihinnaks vaidlusaluse asja väärtus, mis tuleb hagiavalduses ära märkida. Kui hageja hagihinda ei märgi või kui märgitud hagihind ei vasta tegelikkusele, võib hagihinna määrata kohus, nõudes vajadusel asjassepuutuvaid tõendeid või määrata hindamise eksperdi poolt. Hagihinnast sõltub eelkõige hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus.
  • Kas hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
  • Kas hageja soovib kasutada menetluses tõlgi abi.
  • Abielulahutuse hagiavalduses märgitakse ka abikaasade ühiste alaealiste laste andmed ning ettepanek vanemaõiguste ja laste kasvatamise edasiseks korraldamiseks.

Hagiavaldus tuleb allkirjastada. Kui hagiavalduse esitab hageja esindaja, kes ei ole advokaat, tuleb lisada volikiri.

Riigilõiv

Hagiavalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse §-le 59. Riigilõivu suurus sõltub enamasti hagihinnast ehk hagiga nõutava väärtusest. Teatud hagid on riigilõivuvabad. Riigilõivu ei tule maksta näiteks hagilt, mis on esitatud töötasu või elatise saamiseks, põlvnemise tuvastamiseks või kehavigastuse tekitamise või toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamiseks. Riigilõivuvabastused on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 22. Kui hagejal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, saab ta kohtult taotleda menetlusabi korras enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Selleks tuleb kohtule esitada taotlus ja andmed oma majandusliku olukorra kohta. Menetlusabi andmise tingimused on sätestatud TsMS §-des 180—184.

Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Esindajaks võib seejuures olla advokaat või magistrikraadiga jurist. Mitme hageja osalemise korral võib üks neist esindada teisi, samuti võib mitme kostja korral üks neist esindada teisi. Menetlusosalist võib esindada ka tema üleneja või alaneja sugulane (vanem, vanavanem, laps, lapselaps, lapselapselaps jne) või abikaasa. Kohus võib lubada esindajana osaleda ka menetlusosalise töötajal, kui tal on selleks piisavad teadmised. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kui isik vajab menetluses osalemiseks, sealhulgas nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks õigusabi, ent ei saa seda endale vahendite puudumise tõttu lubada, saab ta kohtult taotleda esindaja määramist riigi õigusabi korras. Selleks tuleb kohtule, kelle menetluses on hagi või kellele soovitakse hagi esitada, vastav taotlus ja andmed majandusliku seisundi kohta. Riigi õigusabi andmise tingimused ja kord on sätestatud riigi õigusabi seaduses.

Kohus võib hageja taotlusel hagi tagada ehk kohaldada kohtumenetluse ajaks ajutisi meetmeid, kui vastasel korral võib tulevikus tehtava kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu. Hagi tagamise meetmena võib kohus näiteks piirata kostjal teatud vara müümise võimalusi, et vältida olukorda, kus kohtuotsuse jõustumise ajal ei ole kostjal enam vara, mille arvelt kohtuotsust täita. Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS §-des 378 ja 379. Hagi tagamise taotlemisel tuleb siiski silmas pidada, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele ja kolmandale isikule tekitatud kahju, kui hagi jäetakse rahuldamata. Sellise võimaliku kahju hüvitamiseks võib kohus hagi tagamisel nõuda hagejalt tagatist.

Hagi nõuetekohasus

Kui hageja on kohtule hagi esitanud, kontrollib kohus selle nõuetekohasust. Kui hagis esineb puudusi, annab kohus tähtaja nende kõrvaldamiseks. Puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Kui hagi on nõuetekohane või hageja on puudused kõrvaldanud, võtab kohus hagi menetlusse ning toimetab selle kätte kostjale ning nõuab hagile vastamist. Kostja peab vastama, märkides, kas nõustub hagiga või vaidleb sellele vastu ning vastuvaidlemise korral tõendama oma vastuväited. Kostja võib esitada vastuhagi ehk nõude hageja vastu, mis on seotud hagi nõudega ning mille rahuldamine välistab hagi rahuldamise või mis on suunatud haginõude tasaarveldamisele. Näiteks eelpool toodud näite puhul võib kostja esitada vastuhagi, nõudes hagejalt 2000 euro välja mõistmist talle tekitatud mingisuguse kahju eest. Selline vastuhagi on suunatud haginõude tasaarveldamisele. Kui kostja kohtule ei vasta, võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui hageja sellega nõus on.

Kirjalik menetlus

Maakohtus vaadatakse hagi läbi kas kohtuistungil või kirjalikus menetluses. Kirjalik menetlus on võimalik kui hageja ja kostja on sellega nõus või kui tegemist on varalise nõudega, mille hagihind põhinõudelt on vähem kui 3200 eurot. Kui varalise nõude hagihind jääb alla 2000 euro, võib kohus kohaldada lihtmenetlust ehk vaadata hagi läbi menetlusnorme üksikasjalikult järgimata ja üksnes tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetest lähtudes.

Kui hagi arutatakse kohtuistungil, kutsutakse kohtukutsega istungile kõik menetlusosalised. Kui hageja kohtuistungile ei ilmu, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kohtuistungile ei ilmu kostja, võib kohus teha tagaseljaotsuse. Kui hagejal või kostjal esineb mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks, tuleb sellest kohtule viivitamata teatada. Sellise mõjuva põhjuse esinemisel lükkab kohus kohtuistungi edasi. Mõjuvaks põhjuseks saab üldjuhul olla kohtuistungile ilmumist takistav haigus või muu sarnane objektiivne takistus. Eelmärgitu kehtib ka menetlusosalise esindaja kohta.

Kohtuistung

Kohtuistungil selgitab kohus menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi. Kui menetlusosalisele jääb kohtu selgitustest midagi arusaamatuks või ta ei saa aru, mida kohus temalt ootab või nõuab, tuleb paluda kohtul selgitust täpsustada.

Kohtuistungil kuulab kohus ära poolte seisukohad ja uurib esitatud tõendeid, kuulates vajadusel üle ka tunnistajad. Lõpliku tõe väljaselgitamine ei ole hagimenetluses omaette eesmärk ning kohus püüab suunata vaidlevaid pooli kompromissi sõlmima. Kui pooled jõuavad kompromissini, mis on seadusega kooskõlas, kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab menetluse. Kohtumäärus, millega kinnitatakse kompromiss, on samaväärne kohtuotsusega. Hagejal on õigus hagist loobuda. Sel juhul lõpetab kohus samuti menetluse ning selle tagajärjeks on muuhulgas see, et hageja ei saa sama kostja vastu sama nõuet samal alusel uuesti esitada. Kostjal on õigus hagi õigeks võtta ehk hagiga nõustuda. Sel juhul teeb kohus kohtuotsuse, millega rahuldab hagi.

Kohtuistungid on enamasti avalikud. Kohus võib siiski kohtuistungi kinniseks kuulutada, kui see on vajalik mõnel kaalukal põhjusel, näiteks menetlusosalise või tunnistaja eraelu kaitseks või ärisaladuse kaitseks, kui asjaomase isiku huvi seda saladust hoida on kaalukam kui avalik huvi või teiste menetlusosaliste huvi menetluse avalikkuse vastu. Õigusemõistmise huvides võib kohus ka piirata kohtuistungist osa võtvate pealtvaatajate hulka. Kõik kohtuistungil viibivad isikud peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Kohtuistungil korda rikkunud menetlusosalise või muu isiku võib kohus kohtusaalist kõrvaldada või teda trahvida või määrata talle aresti.

Otsus ja edasikaebamine

Kui ei esine alust hagi läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks, lahendab kohus hagi kohtuotsusega. Kohtuotsus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam apellatsioon- ega kassatsioonkaebusega vaidlustada.

Maakohtu otsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu otsusele esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu ja Viru Maakohtu otsusele esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kohtuotsuse peale edasi kaebamise tähtaegade korda on selgitatud kohtuotsuses. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise korral võib taotleda tähtaja ennistamist, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad üldjuhul olla apellandi tahtest sõltumatud objektiivsed asjaolud, mille tõttu ei olnud apellatsioonkaebuse õigeaegne esitamine võimalik.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Sarnaselt vastuapellatsioonkaebusega võib Riigikohtule esitada vastukassatsioonkaebuse. Riigikohus otsustab, kas kassatsioonkaebus menetlusse võtta või mitte, sellekohaseid põhjendusi esitamata. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral vaatab Riigikohus kassatsioonkaebuse üldjuhul läbi kirjalikus menetluses ent võib kassatsioonkaebuse arutamiseks korraldada ka kohtuistungi.

Lisaks kohtuotsustele on menetlusosalisel võimalik kõrgemas kohtuastmes vaidlustada ka teatud kohtumäärusi. Nende hulgas on menetlust lõpetava iseloomuga määrused (näiteks hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus, hagi läbi vaatamata jätmise määrus, menetluse lõpetamise määrus), aga ka mõned muud (mitte kaugeltki kõik) menetluse kestel tehtavad kirjalikud määrused. Kohtumääruses, mille saab määruskaebusega vaidlustada, on märgitud selle edasikaebamise kord. Määruskaebus selliste määruste peale on võimalik esitada 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Hagita menetlus

Hagita menetluses määrab kohus kas omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel kindlaks teatud tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, lõppemise või ulatuse. Ka hagita menetluses võib avaldaja ja huvitatud isikute vahel olla erimeelsusi, ent erinevalt hagimenetlusest ei ole hagita menetlus üldjuhul suunatud seaduse või lepingu alusel juba tekkinud õiguste maksma panemisele, vaid teatud elulisele olukorra uuele õiguslikule reguleerimisele. Tsiviilasjad, mis vaadatakse läbi hagita menetluses, on loetletud TsMS §-s 475. Hagita menetluses vaatab maakohus läbi näiteks avaldusi isiku surnuks tunnistamiseks, isikule eestkostja määramiseks, isikuõiguste kaitseks lähenemiskeelu rakendamiseks, samuti annab maakohus hagita menetluses seaduses sätestatud juhtudel loa lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Hagita menetluses lahendatakse ka näiteks avaldusi kohtulikesse registritesse (äriregister, mittetulundusühingute register, kinnistusraamat jne) kannete tegemiseks ning korteriühistu liikmete või elamu kaasomanike vahelisi vaidlusi, mis puudutavad korteriomanike või elamu kaasomanike vahelisi suhteid. Hagita menetluses vaatavad maakohtud läbi ka kaebusi kohtutäituri otsuste peale.

Hagita menetluses on menetlusosaliseks avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud.

Hagita menetluses on teatud juhtudel võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ehk ajutuste meetmete võtmist ajaks, mil kohus pole veel hagita asja lõplikult lahendanud. Hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ning kohus peab vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. Hagita menetluses tehtavaks lõpplahendiks on kohtumäärus.

Hagita asjas tehtud kohtumääruse saab ringkonnakohtule esitatava määruskaebusega vaidlustada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud, avaldaja saab määruse vaidlustada, kui maakohus on avalduse rahuldamata jätnud. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ringkonnakohus võib määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Ringkonnakohtu määruse peale saab omakorda esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Hagita menetluseks on ka maksekäsu kiirmenetlus, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Täpsema ülevaate maksekäsu kiirmenetluse kohta leiate SIIT.