Harju Maakohus tunnistas K. Šmutovi süüdi provotseeritud tapmises

18. мая 2020
Kristi Kirsberg

Harju Maakohtu tänase otsusega kvalifitseeris kohus ümber Karel Šmutovile esitatud süüdistuse teise inimese tapmises ja tunnistas Karel Šmutovi süüdi provotseeritud tapmises, mõistes talle karistuseks 2 aastat ja 5 kuud reaalset vangistust. Juhindudes KarS § 68 lg 1 loeti mõistetud karistusest kantuks Karel Šmutovi poolt eelvangistuses viibitud aeg ja ära kandmata karistuseks jäi 2 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. Karel Šmutovilt mõisteti ühe kannatanu kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 3331.39 eurot ja mittevaralise kahju nõue jäeti rahuldamata.

Kohus rahuldas teise kannatanu poolt Karel Šmutovi vastu esitatud tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt. Karel Šmutovilt mõisteti tema kasuks välja tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 16 305.86 eurot ja rahuldati mittevaralise kahju nõue 10 000 euro ulatuses.

Karel Šmutovilt mõisteti välja riigi tuludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, ekspertiisitasud kogusummas 6954 eurot, kaitsjatasud summas 330 eurot. Ühtlasi mõisteti välja kannatanu kasuks menetluskulud summas 1280 eurot. Karel Šmutovi endal tekkinud õigusabikulud summas 13 920 eurot jäeti tema enda kanda.

Kohus asus seisukohale, et kannatanu Raivo Rätte ootamatu ilmumine Kivi tänava elamusse, seal süüdistatava ja tunnistaja suhtes intensiivse vägivalla kasutamine, Karel Šmutovi peksmine, mille tagajärjel süüdistatav sai tervisekahjustuse, kannatanu Raivo Rätte poolt süüdistatava verbaalne solvamine ja ähvardamine, tema autosse ajamine ning viimase katalüsaatorina süüdistatava mobiiltelefoni vastu autot viskamine tekitas kohtu hinnangul süüdistatavas äkki sellise hingelise erutuse seisundi, mida kohus loeb vastutust kergendavaks isikutunnuseks. Eeltoodust tulenevalt luges kohus tuvastatuks provotseeritud tapmise objektiivse koosseisu – Karel Šmutov pani tapmisena kvalifitseeritava teo toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu Raivo Rätte poolne vägivald, solvangud ja ähvardused tema suhtes. Kohtu hinnangul pani Karel Šmutov kuriteo toime otsese tahtlusega. Kohus on tuvastanud, et Karel Šmutov valis põhjendamatult tema poolt juhitava sõiduki sõidusuunaks sellise liikumistrajektoori, milline oli suunatud otse sõiduteest täielikult eemal seisnud kannatanu suunas. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud.

Vaatamata sellele, et Karel Šmutov enne ja peale kuriteo sooritamist on olnud kohtule teadaolevalt seaduskuulekas, asus kohus siiski seisukohale, et teda tuleb toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus märkis, et süüdistatava varasem kriminaalkorras karistamatus ei ole selline asjaolu, mis igal juhul toob kaasa karistusest tingimisi vabastamise.

Kohus ei vaadanud mööda faktist, et Karel Šmutov pani toime küll teise astme kuriteo, kuid selle tagajärg oli väga raske, süüdistatava poolt toimepandu tõi kaasa teise inimese surma, süüdistatava poolt süüteo toimepanemise vahendina sõiduauto kasutamine tekitas kannatanule ulatuslikud tervisekahjustused, mis ilmselgelt põhjustasid kannatanule suurt valu. Kohtu hinnangul andsid kuriteo laad ja saabunud tagajärje raskus ning õiguskorra kaitsmise huvid kohtule aluse mitte kohaldada Karel Šmutovi suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist ning temale mõistetud vangistuse määras kohus ära kandmisele täies ulatuses.

Otsus ei ole veel jõustunud.