Halduskohus: ajakirjanike juurdepääsu M. Alaveriga seotud kriminaalasja kohtutoimikule tuleb uuesti kaaluda

Tallinna Halduskohus rahuldas täna, 24. juulil Eesti Rahvusringhäälingu ja ja AS Ekspress Meedia kaebused Harju Maakohtu otsusele, millega ei võimaldatud neile juurdepääsu M. Alaveriga seotud kriminaalasja toimikule.

Halduskohtusse jõudnud vaidlus seisneb eelkõige kinnise kohtuistungi ja kinnise menetluse sisustamise üle kriminaalmenetlusseadustikus ja selle mõjust menetlusväliste isikute õigusele tutvuda kohtutoimikuga. Halduskohus viitab tehtud otsuses, et Riigikohtu hinnangul ei keela kriminaalmenetlusseadustiku § 12 lg 4 kohtul kinnise istungi toimumise korral peale kriminaalmenetluse lõppu uuesti otsustada, kas anda mõnele isikule luba kohtutoimiku või selle osaga tutvuda. Kohtutoimikuga tutvumiseks loa andmisest ei saa aga keelduda üksnes põhjusel, et kriminaalasjas peetud kohtuistung oli kinnine.

Halduskohus leidis, et Harju Maakohtu seisukoht täielikult keelduda kriminaalasja toimikule ajakirjanike juurdepääsu võimaldada lähtub ebakohastest kaalutlustest, mis seisneb näiteks selles, et maakohus on ekslikult leidnud, et puudub võimalus toimikule juurdepääsu kriminaalasja menetluse lõppemise järgselt anda, kui asja on arutatud kinnisel kohtuistungil ning kohtuotsus on avaldatud kärbitud kujul.

Mis puudutab asjaolu, et kohtulahendi avaldamine kahjustaks menetlusega seotud isikute (tunnistajate) delikaatseid isikuandmeid, toob halduskohus välja, et delikaatseid isikuandmeid on võimalik töödelda, sh neid avalikustada. Halduskohtu hinnangul tuleb kaalumisel arvesse võtta andmete avaldamise konteksti. Küsimus tippsportlastega seotud dopingu tarvitamises, mis otseselt seondub terviseandmete töötlemisega, on avalikku huvi puudutav küsimus ning ei saa kaasa tuua andmete varjamist üksnes andmete tundlikkuse tõttu. "Samas tuleb andmete avaldamise üle kaalumisel arvestada ka seda, kuivõrd need andmed on juba avalikkusele teatavaks saanud. M. Alaveri kriminaalasja on ajakirjanduses laialdaselt kajastatud, sh on asjaga seotud isikud andnud intervjuusid. Seega tuleb hinnata seda, kas lahendi avaldamine kahjustaks ülemääraselt lahendis nimetatud isikute õigusi," leidis kohus.

Küll aga toob kohus välja, et olukord võib olla teine kriminaalasja toimikus sisaldava muu materjali osas. Kriminaalmenetluse toimingutega on kogutud palju privaatset teavet, nii süüdistava kui ka menetlusega üldsegi mitte seotud isikute tegevuse, sh eraelu kohta, mis seondub kaudselt või üldsegi mitte läbi viidud menetluse ja esitatud süüdistusega. "Sellise teabe avalikuks tegemist ei õigusta M. Alaveri suhtes esitatud süüdistus ega ka tema karistamine. Küsimuse all saaks olla üksnes selliste tõendite avaldamine, mis otseselt seonduvad kuriteoga ning M. Alaveri isikuga", seisab tehtud otsuses.

Kokkuvõtvalt asus halduskohus seisukohale, et maakohtul tuleb taotluste osas viia läbi uus kaalumine ning seejuures sisuliselt hinnata, kas kohtulahendi kättesaadavaks tegemisel on avaliku teabe seadusest ning isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid takistusi. Seaduse põhimõtete ning kõrgemate kohtute juhiste kohaselt tuleks iga tõendi osas eraldi põhjendada ja kaaluda, kas seda võib kasvõi osaliselt avalikustada.

Lisaks mõistis kohus tehtud otsusega Harju Maakohtult Eesti Rahvusringhäälingu kasuks välja menetluskuludena 15 eurot ja AS Ekspress Meedia kasuks menetluskuludena 8030 eurot. Muus osas jättis kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.08.2020