Kohtupidamine peab jätkuma ka pandeemiaolukorras, ent ohutusabinõusid tuleb pidevalt täiendada

Kohtute haldamise nõukoda (KHN) kinnitas seisukohta, et õigusemõistmine peab korrakohaselt toimima ka pandeemia jätkumisel, kuid selleks, et kohtuasjade arutamine oleks piisavalt ohutu, tuleb viiruse levikut ennetavaid meetmeid pidevalt üle vaadata.

Koroonaviiruse tingimustes kasutavad kohtud väga palju kirjalikke menetlusi, samuti on saanud igapäevaseks elektrooniliste istungite korraldamine. Samas on avalikkuses paaril viimasel nädalal tõstatatud teema, kas kohtupidamine eeskätt paljude menetlusosalistega kriminaalmenetluse istungitel on piisavalt turvaline või peaks sellised istungid edasi lükkama?

"KHN oli juba kevadise eriolukorra ajal seisukohal, et kohtupidamine peab igal juhul jätkuma, ja selles osas ei ole midagi muutunud," sõnas KHN-i tööd juhtiv Riigikohtu esimees Villu Kõve. Samas ei oska keegi ette aimata, kui kaua tervisekriis veel kestab. "Vaatamata sellele, et Eesti kohtud täidavad kõiki Terviseameti nõudeid, ja seni ju väga edukalt, ei saa me eitada fakti, et haigestuda võime kõikjal, ja selles osas ei ole kohtumaja kuidagi erand," lisas Kõve.

Lisaks tervise hoidmisele tuleb kohtul ühelt poolt tagada kohtu all olevate isikute põhiõiguste järgimine, teisalt aga jällegi see, et istungeid ei lükataks edasi nii kaua, et võib tekkida oht mõistliku menetlusaja ületamiseks.

Kõiki asjaolusid arvesse võttes otsustas KHN kirjalikul koosolekul, et riskide maandamiseks tuleb edasi töötada vähemasti nelja ennetava meetmega.

"Esiteks, korraldada paljude menetlusosalistega istungeid vajadusel ka väljaspool kohtumaja või pikemas perspektiivis ehitada kohtumajades ruumid ümber nii, et neis oleks võimalik mahukaid istungeid paindlikumalt läbi viia; teiseks, toetada kohtute digivõimekuse edasist arendamist, muuhulgas tagada istungisaalidesse piisavas koguses virtuaalistungite läbiviimiseks vajalikke videoseadmeid; kolmandaks, täpsustada kriminaalmenetluse seadustikus regulatsiooni virtuaal- ja hübriidistungite korraldamiseks ning neljandaks, võimalikult kiiresti vaktsineerida vähemasti mahukate kriminaalasjade üldmenetluste professionaalsed menetlusosalised," loetles Kõve.

Järgmiste sammudena kaardistavad kohtud koostöös justiitsministeeriumiga vajadused juba täpsemalt, sealhulgas vajaliku lisaraha meetmete elluviimiseks.

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja.

Täispika KHN-i seisukoha leiate SIIT.