Kohtute haldamise nõukoda seadis prioriteedid riigieelarve läbirääkimisteks

Kohtute haldamise nõukoja (KHN) tänasel istungil arutati justiitsminister Maris Lauriga riigieelarve 2023–2026 prioriteete.

Vastuvõetud resolutsiooni kohaselt peab KHN oluliseks kohtute töökoormusega toimetulekuks ja mõistliku menetlusaja tagamiseks luua juurde neli ringkonnakohtuniku ametikohta ja eraldada lisaraha vajaliku tugipersonali värbamiseks.

Teise prioriteedina toob KHN välja kohtuametnike töö palgatõusu vajalikkuse, mis võimaldaks maksta kohtuametnikele turuga võrreldavat palka.

Kolmandana on kriitiline lahendada kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside kättesaadavuse probleem - selleks on vajalik, et riigis töötaks rohkem kohtupsühhiaatreid ning samuti tuleb tõsta kümme aastat muutmata püsinud ekspertiisitasud tasemele, mis võimaldavad tagada ekspertiisimääruste tähtaegse täitmise.

Kohtute haldamise nõukoda on kohtusüsteemi juhtimiseks moodustatud nõuandev kogu, kuhu kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja.