Marti Kuusiku süü ei leidnud tõendamist ka teises kohtuastmes

Tartu Ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu otsuse, millega mõisteti õigeks kehalises väärkohtlemises süüdistatud Marti Kuusik. Kohtule esitatud tõendite alusel ei olnud võimalik tõestada, et M. Kuusik kuriteo toime pani.

Marti Kuusikut süüdistati oma endisele abikaasale tervisekahjustuse tekitamises. Viru Maakohus mõistis 28. mail 2021. aastal M. Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni prokuratuur.

Apellatsioonmenetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kannatanule oli tekitatud kehavigastus. Keskseks vaidlusküsimuseks oli, kas olemasolevate tõendite alusel on võimalik tuvastada, et selle vigastuse tekitas kannatanule M. Kuusik.

Kohus selgitas, et Marti Kuusikut süüstavateks tõenditeks on kriminaalasjas vaid vahendlike tunnistajate ütlused. „Tugineda saaks vaid kuuldustele, mida on edasi andnud tunnistajad, kes ei ole ise sündmust pealt näinud ning teavad asjast vaid kannatanu hilisema jutu järgi,“ tõi kohus välja.

„Kohus ei kahtle selles, et tunnistajad on rääkinud kohtus tõtt selle kohta, mida rääkis neile kannatanu. Kuid vaatamata sellele ei ole nende ütluste alusel võimalik tuvastada, et kehavigastuse tekitas M. Kuusik, kuna see oleks vastuolus seaduses sätestatud põhimõttega,“ selgitas kohus.

Enda süüd M. Kuusik ise ei tunnistanud ning ka kannatanu ei heitnud talle ette lähisuhtevägivalda. Kannatanu ütlusi ei pidanud sarnaselt maakohtu ja prokuratuuriga usaldusväärseteks ka ringkonnakohus. Seda ennekõike põhjusel, et need ei kattu eksperdi arvamusega kehavigastuse tekitamise osas ning kannatanu on erinevatele tunnistajatele esitanud erineva versiooni toimunust: lähimatele sõbrannadele on ta tunnistanud, et M. Kuusik lõi teda, teistele aga, et sai vigastuse kukkumisel.

Eeltoodu alusel asus Tartu Ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult mõistnud Marti Kuusiku talle esitatud süüdistuses õigeks, kuna pole tõendatud, et ta selle kuriteo toime pani.

Lisaks käsitles ringkonnakohus apellatsioonmenetluses ka jälitustoimingute loa andmise õiguspärasust. Ringkonnakohus leidis, et ükski prokuratuuri põhjendustest ei ole piisav selleks, et jaatada jälitustoiminguks loa andmise vältimatut vajalikkust, mistõttu on maakohtu otsustus tunnistada Viru Ringkonnaprokuratuuri 02.05.2019 jälitustoimingu luba õigusvastaseks, õige.

Tartu Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud. Kassatsioon Riigikohtule on võimalik esitada 30 päeva jooksul.