Mis eristab väärtegu kuriteost? Millal jõuab asi kohtuvälise menetleja käest kohtusse? Kes on kohtuasjas osapooled? Kas kaitsja osalemine on kohustuslik? Kuidas kaebus esitada? Millal ja kuhu saab otsuse edasi kaevata?
Väärtegu
Väärtegu on süütegu ehk karistatav tegu, mille eest on seaduses karistusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Väärteod on sätestatud karistusseadustikus ja muudes seadustes. Karistusseadustikku lugedes saab väärtegusid ja kuritegusid eristada just seal ette nähtud karistuste järgi. Väärtegude puhul on karistuse liigiks arest või rahatrahv, kuritegude puhul vangistus või rahaline karistus.
Näiteks on KarS §-s 262 lõikes 1 sätestatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. Kuna seadus näeb ette karistamise rahatrahviga või arestiga, on tegemist väärteoga. KarS §-s 263 on aga sätestatud, et avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ehk tegemist on kuriteoga. Teistes seadustes karistatavate tegudena sätestatud teod on alati väärteod. Väärtegudeks on näiteks erinevad liiklusõigusrikkumised (liiklusseaduse §-d 201 jj), aga ka loata kalapüük (kalapüügiseaduse § 75 lg 1) jne. Väärtegu sätestav õigusnorm on alati sõnastatud selliselt, et see kajastab teo karistatavust.
Väärtegude menetlemist reguleerib väärteomenetluse seadustik. Enamasti teevad väärteoasjas otsuse kohtuväline menetleja, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Keskkonnainspektsioon vms asutus. Sellise otsuse peale on õigus esitada kaebus maakohtule. Teatud juhtudel ei või aga kohtuväline menetleja ise otsust teha ning ta edastab väärteotoimiku kohtule. Näiteks ei saa kohtuväline menetleja määrata karistuseks aresti. Kui kohtuväline menetleja leiab, et kohane oleks teo toime panijat karistada arestiga, edastab ta väärteoprotokolli koos muude kogutud materjalidega arutamiseks ja otsuse tegemiseks maakohtule.
Väärteoasja või väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutab see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Menetlusalune isik võib taotleda asja arutamist ka tema elukohajärgses maakohtus.
Menetlusosalised
Väärteoasja kohtumenetluses on menetlusalune isik ja tema kaitsja ning kohtuväline menetleja. Menetlusaluseks isikuks on see, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust ehk teisisõnu isik, kelle puhul on alust arvata, et ta on toime pannud väärteo. Erinevalt kriminaalmenetlusest ei kasutata väärteomenetluses mõisteid kahtlustatav või süüdistatav.
Kohtumenetluses osaleb menetlusaluse kaitsja, kui ta seda soovib. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on noorem kui 18-aastane või kui ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Menetlusalune isik saab kaitsja ise valida. Kaitsjaks võib üldjuhul olla advokaat või magistrikraadiga jurist. Kui menetlusalune isik soovib kaitsjat, ent tal pole piisavalt vahendeid kaitsja palkamiseks, võib ta taotleda kohtult kaitsja määramist riigi õigusabi korras. Kohus võib kaitsja määrata ka omal algatusel, kui näib, et kaitsjata võivad menetlusaluse isiku olulised huvid kohtumenetluses kaitseta jääda.
Menetlusalusel isikul on kohtus toimuvast väärteoasja arutamisest õigus osa võtta. Kohus võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid kohale ei ilmu ega ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.
Kohtuistung
Väärteoasja arutab kohus kohtuistungil, selgitades esmalt menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu ja küsides, kas ta tunnistab ennast väärteo toime panemises süüdi. Seejärel uuritakse tõendeid, kuulatakse üle menetlusalune isik ja vajadusel tunnistajad. Seejärel peetakse kohtuvaidlus, kus kohtumenetluse pooled saavad esitada kokkuvõtlikult oma seiskoha, kas menetlusalune isik on väärteo toime pannud ja mida tuleks arvesse võtta karistuse määramisel. Pärast kohtuvaidlusi teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja.
Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale
Kui väärteoasjas on otsuse teinud kohtuväline menetleja, on menetlusalusel isikul õigus otsuse vaidlustamiseks esitada maakohtule kaebus 15 päeva jooksul. Kui kohtuväline menetleja tegi otsuse kiirmenetluses, hakkab see tähtaeg kulgema menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Väärteoasja üldmenetluses tehtud otsuse korral aga päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavas kaebuses tuleb märkida:
- kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
- kaebuse esitanud isiku nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress, juriidilise isiku puhul ka registrikood ning kaitsja olemasolul ka kaitsja nimi ja kontaktandmed;
- otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress ning kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev;
- millises osas otsus vaidlustatakse;
- kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
- isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida;
- kas kaebuse esitanud isik soovib kohtuistungist osa võtta ning kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
Kaebus tuleb allkirjastada ning lisada sellele kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia.
Kui kaebus ei vasta nõuetele, jätab maakohus selle käiguta ning annab kaebuse esitanud isikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel, samuti kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja mööda laskmisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kui tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib kaebuse esitanud isik taotleda tähtaja ennistamist.
Maakohus vaatab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui pooled ei soovi kaebuse läbi vaatamist kohtuistungil ja kohus peab kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses võimalikuks. Kui kohus arutab kaebust kohtuistungil, kutsutakse pooled kohtuistungile kohtukutsega. Kohtuistungil arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isiku osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Kui kohus on kohustanud kaebuse esitanud isikut kohtuistungile ilmuma, ent ta mõjuva põhjusta ilmunud ei ole, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.
Otsus ja edasikaebamine
Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohta võib maakohus teha kohtuotsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata, millega kergendab menetlusaluse isiku olukorda (see tähendab eelkõige kergendab karistust) või lõpetab väärteomenetluse. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele näiteks juhul, kui aegumistähtaeg on möödunud või kui kohus leiab, et toime pandud tegu ei ole väärtegu. Maakohus ei saa esitatud kaebuse alusel teha otsust, mis menetlusaluse isiku olukorda raskendab.
Maakohtu otsuse peale edasi kaebamise kord sõltub sellest, kas maakohus tegi ise väärteoasjas esimesena otsuse või tegi otsuse kohtueelse menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohta. Esimesel juhul on võimalik maakohtu otsuse peale esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.
Harju Maakohtu ja Pärnu Maakohtu otsusele esitatakse apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Tartu Maakohtu ja Viru Maakohtu otsuse peale aga Tartu Ringkonnakohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Eelnimetatud ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule.
Maakohtu otsusele, millega maakohus lahendas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse, saab esitada üksnes kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule.
Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kassatsiooni korras edasi kaevatava otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse saab esitada üksnes advokaadist kaitsja või kohtuväline menetleja.
Avalikustamine
Jõustunud kohtuotsus ja jõustunud kohtumäärus, millega menetlus lõpetatakse, avalikustatakse koos menetlusaluse isiku nime ja isikukoodi või sünniajaga elektroonilises Riigi Teatajas. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, isiku elukohta ei avalikustata.
Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muud seadusest tuleneva juurdepääsupiiranguga teavet, avalikustab kohus omal algatusel või inimese poolt enne kohtulahendi tegemist kohtule esitatud taotluse alusel ainult kohtuotsuse sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.