Kriminaalmenetlus

Kuidas kuriteod jagunevad? Mis on kohtueelne menetlus? Kes on osapooled? Mille poolest erinevad üldmenetlus ja lihtmenetlus? Kuidas käituda kohtuistungil? Millal kuulutatakse otsus? Kuidas saab otsust edasi kaevata? Kas kohtuotsus on avalik?

Kriminaalasi

Kriminaalasi on kohtuasi, mis lahendatakse kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. See on kohtuasi, mille raames otsustab kohus, kas isik, keda prokuratuur süüdistab kuriteo toime panemises, on selles ka süüdi ning süü tõendatuse korral määrab talle karistuse. Üldjuhul lahendab kriminaalasja maakohus, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kuriteod on karistusseadustikus sätestatud raskemat liiki süüteod, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Kuigi mõisted „rahaline karistus“ ja „rahatrahv“ näivad sarnased, määrab just ühe või teise mõiste kasutamine karistusseadustiku vastavas sättes ära selle, kas teo näol on tegemist kuriteoga või väärteoga.

Kuriteod jagunevad omakorda esimese ja teise astme kuritegudeks. Esimese astme kuriteod on need, mille eest võib füüsilist isikut karistada pikema kui viieaastase vangistusega kuni eluaegse vangistusega, ülejäänud kuriteod on teise astme kuriteod.

Kriminaalasju lahendavad esimese astme kohtuna maakohtud. Maakohtus arutab üldmenetluses esimese astme kuritegusid ühest kohtunikust ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Esimese astme kuritegusid lihtmenetluses ning teise astme kuritegusid arutab kohtunik ainuisikuliselt.

Maakohtud vaatavad enne prokuratuuri poolt süüdistuse kohtusse esitamist läbi ka kaebusi uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kriminaalasja kohtueelses menetluses. Nii näiteks on kannatanul võimalik vaidlustada prokuratuuri otsus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Samuti lahendab maakohus kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusi erinevate isikute põhiõigusi enim riivavate toimingute tegemiseks, näiteks vahistamine, vara arestimine, jälitamine jpm.

Kriminaalasja kohtumenetluses uurib kohus tõendeid ning hindab, kas prokuratuuri esitatud süüdistus on tõendatud. Süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt peab prokuratuur tõendama süüdistatava süü ning kõiki kahtlusi tõlgendab kohus süüdistatava kasuks. Leides, et süüdistus on tõendatud, teeb kohus süüdimõistva kohtuotsuse, vastasel korral õigeksmõistva kohtuotsuse. Teatud juhtudel peab kohus kriminaalmenetluse lõpetama või võib seda teha. Näiteks tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Kohus võib kriminaalmenetluse lõpetada aga näiteks juhul, kui süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ei ole võimeline kriminaalmenetluses osalema ega karistust kandma.

Menetlusosalised

Kriminaalasja kohtumenetluse poolteks on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.

Kohtumenetluses peab süüdistataval ehk isikul, keda prokuratuur kuriteo toime panemises süüdistab, olema kaitsja, välja arvatud kokkuleppemenetluses ja kiirmenetluses. Kaitsjaks võib olla advokaat või kohtu loal ka muu vähemalt magistrikraadiga jurist. Süüdistatav võib endale kaitsja ise valida, ent kui ta seda ei tee (näiteks seetõttu, et tal pole piisavalt raha esindaja palkamiseks), määrab advokaadist kaitsja talle kohus.

Kannatanu on isik, keda või kelle õigusi on kuriteoga kahjustatud, kuriteoga isiku surma põhjustamise korral on kannatanuks ka tema lähedased.

Tsiviilkostja on isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav, kuid kellel võib olla seadusest tulenev kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud kahju või heastada kahjulik tagajärg muul moel. Näiteks võib tsiviilkostjaks olla alaealise süüdistatava tegude eest varalist vastutust kandev vanem või ka isik, kellele on süüdistatav üle andnud varastatud asja, mida kannatanu tagasi nõuab.

Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole kuriteos kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu ega tsiviilkostja, kuid kelle õiguste või kohustuste üle võidakse kriminaalasja lahendamisel siiski otsustada. Näiteks võib prokuratuur taotleda kolmanda isiku vara konfiskeerimist juhul, kui see on soetatud süüteoga saadud vara arvelt.

Kohtumenetluse avalikkus

Üldjuhul on kriminaalasja kohtumenetlus avalik ning kohtuistungitest võib võtta osa igaüks. Kohus võib kohtumenetluse kinniseks kuulutada, kui see on vajalik kas mõne menetlusosalise kaitseks või õigusemõistmise tõrgeteta toimimise huvides. Õigusemõistmise huvides võib kohus ka piirata kohtuistungist osa võtvate pealtvaatajate hulka.

Kohtumenetlus toimub eesti keeles. Kui süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik ei valda piisaval määral eesti keelt, tagab kohus tõlgi osalemise.

Kriminaalasjad vaadatakse kohtus läbi kas üldmenetluses või lihtmenetluses. Üldmenetluses kriminaalasja läbivaatamine on kõige põhjalikum, ent ka kõige kulukam ja aeganõudvam kohtumenetluse viis, mille käigus uurib kohus kõiki tõendeid vahetult, sealhulgas kuulab kohtuistungil üle kõik asjasse puutuvad tunnistajad ja eksperdid.

Lihtmenetlus

Lihtmenetlused on ette nähtud kriminaalasja kiiremaks läbivaatamiseks neil juhtudel, kui süüdistuse aluseks olevate asjaolude hindamiseks ei ole otstarbekas tunnistajate ja ekspertide vahetu küsitlemine ning eeskätt siis, kui süüdistatav on huvitatud kriminaalasja kiiremast lahendamisest ega sea kahtluse alla kogutud tõendite usaldusväärsust. Kriminaalasja läbivaatamine lihtmenetluses ei tähenda seda, et süüdistatava süü oleks selge enne kohtuotsuse tegemist ning süüdistatava nõustumine lihtmenetlusega ei tähenda enda süüdi tunnistamist.

Lihtmenetlusteks on:

  • lühimenetlus, kus kohus lahendab kriminaalasja toimiku materjalide pinnalt, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata, kui süüdistatav ja prokuratuur seda taotlevad. Lühimenetluses isiku süüdimõistmise korral vähendab kohus karistust ühe kolmandiku võrra. Lühimenetlust ei saa kohaldada kuriteo puhul, mille eest on võimaliku karistusena ette nähtud eluaegne vangistus;
  • kokkuleppemenetlus, kus süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on süüdistatava ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkulepe. Selles kirjeldatakse toime pandud tegu ja lepitakse kokku karistus. Kokkuleppemenetlus ei ole võimalik kõigi süütegude puhul ning selle kasutamine ei ole võimalik, kui sellega ei nõustu kannatanu. Kohus kontrollib nii kriminaaltoimikut kui ka sõlmitud kokkulepet sisuliselt, andes hinnangu sellele, kas kokkuleppe sõlmimine oli lubatav, kas süüdistatav on kokkuleppe vabatahtlikult sõlminud, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, kas selle teo toimepanemine on tõendatud ning kas kokku lepitud karistus on lubatav ja kohane. Kokkuleppega nõustumise korral teeb kohus kokkuleppel põhineva süüdimõistva kohtuotsuse. Kokkuleppega mitte nõustumisel saadab kohus asja kriminaalmenetluse jätkamiseks prokuratuurile tagasi või lõpetab menetluse, kui selleks esineb seadusest tulenev alus;
  • käskmenetlus, mida võib kohaldada teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks karistada süüdistatavat rahalise karistusega. Kohus kontrollib käskmenetluses kriminaaltoimikut ja süüdistusakti ning sellega nõustudes teeb kirjalikus menetluses kohtuotsuse. Süüdistatav või tema kaitsja võivad 15 päeva jooksul käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, millisel juhul käskmenetluses tehtud kohtuotsus ei jõustu ning kohus saadab kriminaaltoimiku tagasi prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras;
  • kiirmenetlus, kus prokuratuur võib kohtult taotleda kriminaalasja läbi vaatamist 48 tunni jooksul isiku kahtlustatavana ülekuulamisest arvates. Seda juhul, kui isik on kahtlustatav teise astme kuriteos, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid. Kiirmenetlus võib toimuda nii üld-, lühi-, kokkuleppe- kui ka käskmenetluse regulatsiooni järgi.

Kohtuistung

Kriminaalasja arutatakse kohtuistungil süüdistatava osavõtul, välja arvatud üksikutel erandjuhtudel. Näiteks võib ilma süüdistatava osavõtuta arutada juhul, kui kohtukutse kätte saanud süüdistatav hoiab kohtumenetlusest kõrvale, mõistlike pingutustega ei ole õnnestunud teda leida ning asja arutamine ilma temata on võimalik. Samuti näiteks juhul, kui süüdistatav ise on esitanud põhjendatud taotluse arutada asja ilma tema osavõtuta ning kohus peab seda võimalikuks. Kohtuistungist peavad osa võtma prokurör ja kaitsja, nende puudumisel lükatakse kohtuistung edasi. Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb üldmenetluses kohtuistungile ilmumata, otsustab kohus, olles ära kuulanud poolte arvamuse, kas kohtulikku arutamist jätkata või lükata see edasi.

Kohtuistungil on oluline täita kohtu korraldusi. Kohtuistungi korda rikkuva süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või kolmanda isiku võib kohus kohtusaalist eemaldada, määrata talle aresti või trahvi.

Kohtuistungi alguses teatab kohus, mis asi on arutamisel ning kontrollib, kes on kohtuistungile ilmunud, samuti selgitab süüdistatavale, kannatanule ning tsiviilkostjale ja kolmandale isikule nende õigusi. Järgneb kohtulik uurimine, mille käigus peab prokurör avakõne, seejärel küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Järgnevalt esitab kaitsja oma arvamuse, kas süüdistus on põhjendatud.

Seejärel saab kannatanu sõna tsiviilhagi selgitamiseks ning kaitsja või tsiviilkostja saavad esitada tsiviilhagi kohta oma arvamuse. Seejärel uuritakse tõendeid, sealhulgas kuulatakse üle tunnistajad ja eksperdid. Järgneb kohtuvaidlus, mille käigus saavad prokurör, kannatanu, tsiviilkostja ja kaitsja esitada oma seisukohad, tuginedes kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele. Pärast kohtuvaidlust annab kohtunik süüdistatavale viimase sõna õiguse.

Otsus ja edasikaebamine

Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja. Kohtunik või kollegiaalse kohtukoosseisu korral eesistuja kuulutab kohtuotsuse ettenähtud ajal, erandjuhul võib kohtuotsuse kuulutamise aega edasi lükata. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk ning kohtulahendi koopia saadetakse kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistatav ja tema kaitsja, prokurör, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik, kes maakohtu otsusega ei nõustu, võivad kohtuotsuse edasi kaevata ehk esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul ning apellatsioon tuleb esitada ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Üldjuhul vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus võib maakohtu otsuse muutmata jätta, seda osaliselt muuta või selle tühistada ja teha uue otsuse. Süüdistatava või tema kaitsja esitatud apellatsioonkaebuse alusel ei saa ringkonnakohus teha uut otsust, mis süüdistatava olukorda raskendab, küll aga saab sellise kohtuotsuse teha prokuröri või kannatanu esitatud apellatsioonkaebuse alusel. Ringkonnakohus võib otsustada kriminaalasja saata osaliselt või täielikult uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ta leiab esimese astme kohtuotsuses puudusi, mida ei ole võimalik ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.

Kohtumenetluse poolel on õigus vaidlustada ringkonnakohtu otsus kassatsioonkaebusega Riigikohtus, kui tema huvides on eelnevalt esitatud apellatsioonkaebus või kui ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud. Kassatsioonkaebuse saab esitada prokurör, advokaadist kaitsja või teised kohtumenetlused pooled advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni saab esitada kohtuotsusega lahendatud õigusküsimuste peale ehk teisisõnu ei saa kassatsioonkaebusega vaidlustada ringkonnakohtu poolt süüdistuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele antud hinnanguid. Riigikohus otsustab, kas kassatsioonkaebus menetlusse võtta või mitte, sellekohaseid põhjendusi esitamata. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise korral vaatab Riigikohtus kassatsioonkaebuse läbi vähemalt kolmeliikmeline kohtukoosseis enamasti kirjalikus menetluses.

Avalikustamine

Jõustunud kohtulahendi avalikustamist sätestab KrMS § 408 primm 1. Jõustunud kohtuotsus ja menetlust lõpetav jõustunud kohtumäärus avalikustatakse koos süüdistatava nime ja isikukoodi või sünniajaga elektroonilises Riigi Teatajas. Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed asendatakse initsiaalide või tähemärgiga, isiku elukohta ei avalikustata. Alaealise süüdistatava nimi ja isikukood asendatakse initsiaalide või tähemärgiga.

Kui kohtulahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muud seadusest tuleneva juurdepääsupiiranguga teavet, avalikustab kohus omal algatusel või inimese poolt enne kohtulahendi tegemist kohtule esitatud taotluse alusel ainult kohtuotsuse sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.