Pärnu Maakohus mõistis Mikk Tarraste 20 aastaks vangi
Pärnu Maakohus tunnistas täna Mikk Tarraste (33) süüdi üldohtlikul viisil, teise süüteo varjamise eesmärgil toime pandud kahe inimese mõrvas ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning mõistis talle liitkaristuseks 20 aastat vangistust. Lisakaristusena võttis kohus mehelt ära relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse maksimaalseks seadusega ettenähtud tähtajaks, s.o 5 aastaks.
Kohus rahuldas kõigi kannatanute tsiviilhagid täies ulatuses, kokku mõistis kohus Mikk Tarrastelt kannatanute kasuks välja üle 334 000 euro.
Mikk Tarrastet süüdistati selles, et ta vedas eelmise aasta 6. juuni õhtul relvaseadust rikkudes oma sõiduautos tulirelvi ja põhjustas Lihula lähistel tanklas liiklusõnnetuse. Seejärel põgenes ta sündmuskohalt ning eesmärgiga varjata toime pandud rikkumisi, tulistas talle järgnenud mootorratturit ja kaht sõiduautot kokku üheksa inimesega. Mootorrattur hukkus sündmuskohal ja üks autodest sai tabamuse. Seejärel liikus Mikk mööda Tuudi-Raudtee teed jalgsi kodutalu poole ja tulistas korduvalt teel vastu tulnud Žigulid. Žigulid juhtinud mees sai viga, kaks tagaistmel olnud last eluohtlikke vigastusi, juhi kõrval istunud naine hukkus. Mikk jätkas tulistamist ka sündmuskohale saabunud kiirabi, peatunud Žiguli ja selle juurde saabunud lähedaste ja politseinike suunas. Edasi liikus Mikk jalgsi ligemale neli kilomeetrit mööda Tuudi-Raudtee teed kuni Tuudi raudteejaama hooneni. Seal avas ta tule hoone lähedale saabunud politseinike pihta, üks kuul tabas ühe politseiniku kiivrit.
Laskemoona ebaseadusliku käitlemise süüdistus seisnes selles, et Mikk Tarraste käitles – omas, hoidis ja osaliselt laadis ümber – ebaseaduslikult laskemoona, kokku 247 padrunit.
Kohus arutas kriminaalasja üldmenetluses avalikel istungitel kolmeliikmelises kohtukoosseisus ehk koos rahvakohtunikega. Kohus leidis, et toimepandud kuritegu oli oma olemuselt julm, kuriteo toimepanemise vahendid ja nende kasutamise intensiivsus viitavad sellele, et Mikk Tarrastel oli soov ja eesmärk ohvrid kindlasti tappa. „Sellise teguviisiga on süüdistatav näidanud end kui julma ja jõhkrat inimest, kellel puudub igasugune austus inimkeha ja inimhinge vastu,“ märkis kohtunik Rubo Kikerpill kohtuotsuse kuulutamisel. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et esitatud süüdistus leidis täielikku tõendamist.
Karistuse mõistmisel tugines kohus valitsevale kohtupraktikale
Valitsev kohtupraktika kinnitab, et eluaegne vangistus mõistetakse nendel juhtudel, kui isik on tapmise või tapmiskatse toime pannud korduvalt. Samuti, kui isik on varasemalt toime pannud raskeid kuritegusid nagu eluohtlike kehavigastuste tekitamine, vägistamine, röövimine, on nende eest kandnud pikaaegset vangistust, kuid ei ole sellest mingeid järeldusi teinud. Lisaks eeltoodule peab kohus arvestama karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
„Mõrva puhul on tegemist alati äärmiselt jõhkra kuriteoga. Samas näeb mõrva paragrahv (KarS § 114) karistuse alammäärana ette 8-aastase vangistuse ning ülemmäärana 20-aastase või eluaegse vangistuse,“ selgitas R. Kikerpill.
Mikk Tarraste on ühe sündmuse käigus surmanud kaks inimest. Raskete kuritegude eest karistust ta kandnud ei ole ning kehtivad karistused tal puuduvad. Karistuse mõistmisel pidas kohus oluliseks faktoriks kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse – esinemise, mida Mikk Tarraste on väljendanud meediale edastatud ja kaitsja poolt kohtutoimikussegi esitatud kirjas. Kohtus Mikk Tarraste vabandas kannatanute eest ja väljendas puhtsüdamlikult kahetsust toimepandu üle. Arvestades, et Mikk Tarraste varasemalt raskeid kuritegusid toime pannud ei ole ning kahetseb toimepandut, mõistis kohus talle maksimaalpikkusega tähtaegse, so 20 aasta pikkuse vangistuse, millel lisandub 5 aasta pikkune lisakaristuse kohaldamine. 20 aastane vangistus on pikaajaline vabadusekaotuslik karistus, millega on kohtu hinnangul võimalik mõjutada süüdlast, kes varasemalt ei ole vanglakaristust kandnud, edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
„Kohus asus seisukohale, et 20 aastane vangistus, millele lisandub 5 aasta pikkune lisakaristus, on Mikk Tarraste süü suurusele adekvaatne karistus, milline ei hälbi ka kestvast ja valitsevalt kohtupraktikast. Lisakaristuse mõistmine antud juhul ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet,“ ütles R. Kikerpill.
Kannatanute tsiviilhagi tagamiseks arestitud kaks sõidukit, kinnistu ja sularaha jättis kohus aresti alla kuni tsiviilhagide täitmiseni. Menetluskuluna peab süüdimõistetu tasuma riigi tuludesse ligi 24 000 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.