Riigikohtus algas kohtunike järelkasvukava programm
Täna viidi Riigikohtus läbi kohtunike järelkasvukava avapäev, kus programmis osalejad ja juhendajad said lähemalt tuttavaks ning jagati informatsiooni erinevatest võimalustest, mis järelkasvu programmis osalemisega tekivad.
Järelkasvukava mõte on võimaldada kohtujuristil ajutiselt ehk kuue kuu kuni aasta jooksul töötada väljaspool kohut, kuhu ta on ametisse nimetatud. Programmi eesmärk on anda I ja II astme kohtujuristidele võimalus arendada teadmisi ning oskusi, mis on vajalikud kohtunikueksamiks valmistumisel ja kohtuniku ametikohale kandideerimisel.
Riigikohtus toimunud avapäeva juhatasid kõnedega sisse Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa ja Tartu Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel. Eesti kõrgeima kohtu tervituskõne pidas saalisviibijatele Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.
Peale programmis osalejate tutvustusringi ja nende programmide ülevaateid tutvustas Riigikohtu personalijuht Ave Hussar kohtunikuks kandideerimise protsessi. Lisaks rääkis Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Liina Reisberg järelkasvukavas osalejatele võimalustest, kuidas nad saavad Riigikohtu poolt korraldatavatest koolitustest osa võtta.
Päeva teises pooles toimusid järelkasvukavas osalejate ja juhendajate arutelud programmiga seotud ootuste ja väljakutsete sõnastamiseks ning arutelude tulemuste tutvustamiseks.
Kohtunike järelkasvukava programmis osalejad
Esimesed viis programmis osalejat on Tallinna Ringkonnakohtu kohtujuristid Helen Pajumaa-Viitla ja Hepp Lisbet Sams, Tartu Ringkonnakohtu vanemkohtujuristid Evelin Ets ja Sandra Kallas ning Tartu Maakohtu kohtujurist Rene Tampel.
Helen Pajumaa-Viitla asub programmi raames tööle Viru Maakohtu süüteoosakonda ja Õiguskantsleri Kantseleisse.
Helen alustas tööd Tallinna Ringkonnakohtus 2017. aastal. Tema arvates on kohtunikueksami positiivsele tulemusele sooritamiseks ja ka tulevikus kohtunikuna töötamiseks vajalik omandada lisakogemusi. „Kellel on olemas maakohtus töötamise kogemus, on parem vilumus ja on suurem võimalus sooritada kohtunikueksam positiivsele tulemusele. Samuti oleks maakohtus töötamise lisakogemus oluline ka tulevikus kohtunikuna ametisse asudes,“ kommenteeris ta. Õiguskantsleri Kantseleis töötamine annab tema sõnul võimaluse omandada põhjalikud teadmised põhiseaduslikkuse järelevalvest ja põhiõiguste kaitsest. Samuti saab sealt valdkondlikku töökogemust ka veidi teise nurga alt.
Hepp Lisbet Sams asub programmi raames tööle Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ja Harju Maakohtu tsiviilosakonda.
Hepp Lisbet töötab Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis kohtujuristina ja näeb ennast ka tulevikus kohtusüsteemi osana. Asjaolude kokkulangemisel ei välista ta tulevikus kohtunikuks kandideerimist. „Leian, et programmis osalemine võimaldaks minul eelkõige arendada töist iseseisvust ja vastutuse võtmise oskust, samuti saada vahetut kogemust erinevate kohtuastmete menetluse korraldusest“ sõnas ta. Kuna Hepp Lisbet töötab igapäevaselt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumis, siis soovib ta ka programmi raames saada väärtuslikke kogemusi just tsiviilvaldkonnas.
Evelin Ets asub programmi raames tööle Riigikohtusse, Tartu Maakohtusse ja Õiguskantsleri Kantseleisse.
Evelin Ets töötab Tartu Ringkonnakohtus vanemkohtujuristina, spetsialiseerudes süüteoasjadele. Viimase kuue aasta jooksul on tal õnnestunud teha koostööd kahe erineva ringkonnakohtunikuga ning teatud perioodil koostanud kohtulahendite projekte tervele kriminaalkolleegiumile. Evelini arvates võimaldab kohtunike järelkasvukavas osalemine omandada kogemusi erinevates õigusasutustes, mis toetab tema edasist karjääri ja soodustab osalemist kohtunike konkursil.
Sandra Kallas asub programmi raames tööle Riigikohtusse ja Advokaadibüroosse TGS Baltic.
Sandra tuli kohtusüsteemi tööle juba 2012. aastal, esmalt konsultandina Tartu Maakohtusse ning alates 2014. aastast töötab ta juba kohtujuristina. Tema soov on saada tulevikus kohtunikuks: „Kohtunikuamet on minu pikaaegne soov ja selle täitmise eesmärgil olen oma valikud elus ka teinud.“ Sandra arvates annab kohtuniku järelkasvukavas osalemine võimaluse tuvastada enda senises töös olevaid kitsaskohti ja õppida, mida peaks kohtunik paremini tegema nii saalitöös kui ka kohtulahendit kirjutades, et olla parem õigusemõistja.
Rene Tampel asub programmi raames tööle Tallinna Ringkonnakohtusse ja Tartu Ringkonnakohtusse.
Tartu Maakohtu kohtujurist Rene Tampel tunneb, et töö kohtusüsteemis on tema tõeline kutsumus ning kohtus töötades saab ta oma potentsiaali kõige paremini rakendada. „Arvestades enda senist arengut õigusmaailmas viimase kuue aasta vältel, tunnen, et olen valmis haarama kinni võimalusest õppida tundma kõrgema astme kohtute tööd,“ kirjeldas ta järelkasvukava programmist osavõtmise soovi. Tema hinnangul on kohtunikutöö igas Eestimaa piirkonnas väljakutseid pakkuv ning loodab, et saab ennast tulevikus selles ametis proovile panna.