Ringkonnakohus tühistas Romeo Kalda tingimisi vabastamise
Tartu Ringkonnakohus tühistas täna, 20. veebruaril Viru Maakohtu määruse, millega Romeo Kalda vabastati tingimisi eluaegse vangistuse kandmiselt. Kohus leidis, et Romeo Kaldast lähtuvate ohutegurite elimineerimine on keeruline ega ole vabastamiseks piisavalt madal.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tõi määruses välja, et Romeo Kalda vabastamise küsimuse puhul on täidetud küll formaalsed alused, nimelt on ta karistust kandnud vähemalt 25 aastat, nagu seadus vabastamise küsimuse korral ette näeb. Samas on vabastamise peamine materiaalne eeldus süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine ehk peab olema piisav alus eeldada, et ta ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus ning eluaegset vanglakaristust kandva süüdimõistetu tingimisi vabastamise üle otsustamisel on iseäranis oluline arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid.
Selleks, et Romeo Kalda retsidiivsusriski hinnata, kaasas ringkonnakohus eksperdi. Ringkonnakohus leidis, et õigusemõistmise enam teaduspõhiseks muutmise suund on õige. Ehkki lõppude lõpuks jäävad paljud kohtu tehtavad otsustused normatiivseteks (juriidilisteks), on siiski soovitatav see, et normatiivseid otsuseid tegev jurist tugineks võimaluse korral teadlaste abile. Kriminaalkolleegium tõi välja, et ei saa eirata tõsiasja, et retsidiivsusega seonduvat on juba aastakümneid uuritud (psühholoogia)teaduslike meetoditega, teadlased on välja sõelunud terve hulga tegureid, mis kõnelevad tulevaste kuritegude ohu poolt või vastu. Üheks tuntuimaks meetodiks on Oxfordi Ülikoolis välja töötatud OxRec (Oxfords Risk of Recidivism Tool), mida kaasatud ekspert kasutas.
Ekspertiisiakti ja asja materjalidega tutvumise järel leidis ringkonnakohus, et esinevad mitmed asjaolud, mis ei võimalda öelda, et Romeo Kaldast lähtuv uute kuritegude oht on väga madal ning seetõttu ei saa R. Kaldat ka vabastada.
Ringkonnakohus tõi välja, et maakohtul on küll õigus, et mitmed asjaolud näitavad R. Kaldat positiivses valguses ja kõnelevad tema vabastamise kasuks: eelkõige R. Kalda käitumine vanglas viimase ligi 10 aasta jooksul (õpingud, programmide läbimine, töötamine, vestlused spetsialistidega), aga ka mitmed R. Kalda eeldatavad elutingimused vabaduses, sh tema toetamine mitme erineva inimese poolt. Seda kinnitab ka retsidiivsusekspertiis, milles jõuti järeldusele, et statistilistel näitajatel baseeruva OxRec meetodi kohaselt on R. Kalda retsidiivseks muutumise tõenäosus madal. Eeskätt seetõttu, et erinevalt väga paljudest teistest vägivallakuritegusid toime pannud inimestest, pole Romeo Kaldal probleeme joovastitega ning ta pole impulsiivne. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga vaid seetõttu pidada Romeo Kalda retsidiivsusprognoosi selliseks, mis võimaldaks ta vanglast vabastada.
Kohus tõi välja, et R. Kalda on sooritanud mitmeid kuritegusid, sealjuures on osad tema kuriteod olnud äärmiselt rängad. Esiteks hukkas ta kalkuleeritult (kuklalaskudega) ühe kaaskurjategija, sest pidas tolle käitumist kriminaalsetest väärtustest lähtuvalt vääraks. Teiseks laskis ta maha teda kinni võtma tulnud politseiniku ja tulistas teistegi politseinike suunas. Kolmandaks korraldas ta ühe kaasvangi surnuks peksmise vanglas. Neid kuritegusid silmas pidades tuleb R. Kaldalt edaspidigi karta väga raskeid kuritegusid. Niisuguses olukorras saab vangi vabastada vaid siis, kui nende uute kuritegude oht on väga madal. Kriminaalkolleegiumi meelest aga nii ei ole.
Varasemalt toime pandud kuritegude puhul juhtis ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kolm tapmist toimusid küllaltki suure ajavahega (1994., 1996. ja 2006. aastal) ja nende iseloom oli võrdlemisi erinev. Niisiis ei juhtunud tapmised lühikese aja jooksul sarnases situatsioonis – mis võiks anda võimaluse rääkida mitte enam korduda pruukivast halbade asjaolude kokkusattumisest –, vaid R. Kalda ekstreemne vägivaldsus on avaldunud erineval ajal erinevatel motiividel erinevas keskkonnas. Seega on R. Kaldast lähtuvate ohutegurite elimineerimine keeruline.
Ringkonnakohus toonitas, et retsidiivsusprognoos tuleb püstitada kõiki asjasse puutuvaid tegureid koostoimes analüüsides. On võimalik, et mingi asjaolu on ühe kurjategija puhul ühesuguse, teise puhul aga hoopis teistsuguse kaaluga. Seetõttu ei ole võimalik teha otsustust puhtkvantitaviiselt – näiteks leides, et kuivõrd positiivseid asjaolusid on arvuliselt rohkem kui negatiivseid, tuleb inimene vabastada. „Romeo Kalda puhul saabki öelda, et maakohus jättis mitmete R. Kalda kasuks rääkivate asjaolude kõrval piisaval määral arvestama tema iseloomu iseärasused. Need iseärasused ilmnevad selgelt läbi viidud retsidiivsusekspertiisist: R. Kaldal on tugevad psühhopaatsed ja düssotsiaalsed isiksusjooned, tema empaatiavõime on vähene ning ta kaldub manipuleerimisele,“ tõi kohus välja. Kohtu hinnangul on need omadused avaldunud ka R. Kalda sooritatud tapmistes: need on toime pandud kalkuleeritult, ette planeeritult (eeskätt esimene ja kolmas tapmine) ja külmavereliselt.
Kohus viitas, et ekspertiisiaktist ilmneb seegi, et Romeo Kalda isiksusjoonte tõttu on ta suuteline ka pikaajaliselt käituma nii, nagu talle kasulik on. Tingimisi vabastamisse puutuvalt on R. Kaldale kasulik käituda vanglas võimalikult õiguskuulekalt. Eelnevast tulenevalt aga ei saa teha järeldust, et selline käitumine jätkub ka pärast tema vabastamist. Kohus leidis, et kui R. Kalda suudaks vabaduses saavutada mingi eesmärgi, vägivalda kasutades, on kõigiti võimalik, et ta seda teekski – eriti olukorras, kus ta eeldab, et sellega ei kaasne mingeid talle negatiivseid tagajärgi (nt ta ei jää n-ö vahele).
Ringkonnakohus märkis, et tõsiasjad, et suur uute kuritegude oht tuleneb Romeo Kalda isiksuslikust isepärast ja et inimese isiksus on küllaltki püsiv, ei tähenda seda, et R. Kaldat ei olegi kunagi võimalik vabastada. Esiteks on ka ekspert märkinud, et mõnevõrra võib isiksus siiski ajapikku muutuda. Teiseks tuleb võtta arvesse ka seda, et erinevate kriminoloogiliste uuringute kohaselt sooritavad vanemad inimesed vähem kuritegusid kui nooremad (R. Kalda sai äsja alles 49-aastaseks). Viimaks on võimalik, et R. Kalda paigutatakse avavanglasse ja tema käitumise põhjal seal saab öelda, et temast tulenev uute kuritegude oht on muutunud tema vabastamiseks piisavalt madalaks.
Tänase määrusega tunnistas Tartu Ringkonnakohus ühtlasi põhiseadusega vastuolus olevaks Vabariigi Valitsuse määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 52 lõige 1 punkt 4. Kohus edastas määruse Riigikohtule, et algatada mainitud sätte kehtivuse üle otsustamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kohus leidis, et kehtiv õigus ei võimalda tasuda eksperdile vähem, kui on seaduses ettenähtud töötasu alammäär. Praegu oleks ekspert saanud põhjaliku ekspertiisi tegemise eest vaid 125 eurot ehk 2,60 eurot tunnis, st alla töötasu alammäära. Seega ei ole määrus nr 322 selles osas kooskõlas põhiseaduse § 3 lg 1 esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab määrus olema seadustega kooskõlas.
Määrus ei ole jõustunud. Määruskaebus on võimalik esitada 15 päeva jooksul.
Viru Maakohus vabastas 20. septembril Romeo Kalda talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi 10-aastase katseajaga, millest 7 aasta jooksul alluks ta käitumiskontrollile ja 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Maakohtu määruse vaidlustas määruskaebe korras prokuratuur.
9. novembri 2022 määrusega lasi ringkonnakohus R. Kalda suhtes tema retsidiivsusriski hindamiseks viia läbi retsidiivsusekspertiisi.