Halduskohus ei andnud kaitseväe relvahankes õigust Sig Sauerile

Tallinna Halduskohus jättis 3. mail kuulutatud otsusega Sig Sauer Inc. kaebuse rahuldamata.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus soovis raamlepinguga hankida Eesti kaitseväele uusi automaattulirelvi, mille jaoks avaldati 3. juulil 2017 hanketeade 5,56 mm ja 7,62 mm automaattulirelvade hankimiseks. Hankele vastavaks tunnistati kolm pakkujat sh. Sig Sauer, kellest edukaks osutus ja hanke võitis Lewis Machine & Tool Company (LMT). Sig Sauer vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO) LMT pakkumise hankes vastavaks ja edukaks tunnistamises.

Kaebaja soovis kohtumenetluses vaidlustada juba jõustunud, 17.01.2019 VAKO otsust. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et jõustunud otsust enam vaidlustada ei saa selle sisu on menetlusosalistele siduv.

Sig Sauer Inc. taotles halduskohtus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja 11.03.2019 VAKO otsuse tühistamist, millega tunnistati LMT verifitseerimine edukalt lõppenuks ning nende pakkumus edukaks. Kaebaja hinnangul ei ole hankija otsused õiguspärased, kuna verifitseerimine toimus vastuolus hankedokumentide tingimustega.

Vaidlus oli selles, kas relva kaba ja punatäppsihikut pidi hankedokumentide tingimuste kohaselt kukutamistesti (mis oli üks osa suuremast "rough handling" testist) raames testima ja kas nendele testi käigus tekkinud kahjustusi tuli käsitleda relva strukturaalsete ja funktsionaalsete kahjustustena. Kohus leidis, et hankedokumendid nägid ette, et relva kaba suhtes tuli verifitseerimise raames läbi viia üksnes ülevaatus, mis hõlmas pelka vaatlust ning mõningaid lihtsamaid kaba füüsilist vastupidavust mittekontrollivaid toiminguid nagu erinevad mõõtmised, kaba reguleerimine, proovilaskmine jne. Punatäppsihiku osas aga ei näinud hankedokumendid üldse ette verifitseerimist ehk selle suhtes ei pidanud läbi viima kukutamistesti.

Kohus leidis, et kui vastav relva osa pidi osalema ka mõnes testis, siis oli hankija selle hankedokumendis ka konkreetselt välja toonud. Antud juhul ei tulenenud aga hankedokumendist nõuet, et kaba ja punatäppsihik oleksid pidanud osalema kukutamistestis ja jääma seejuures terveks. Seetõttu ei omanud õiguslikku tähendust asjaolu, et relva kaba ja punatäppsihik kukutamistestil said kahjustusi.

Kokkuvõtvalt oli kohtu hinnangul õige Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse otsustus, et hoolimata relva kabal ja punatäppsihikul esinenud kahjustustest testi käigus tuli LMT pakkumus vastavaks tunnistada. Seetõttu oli õige ka VAKO seisukoht, et relva kaba ja punatäppsihiku võimalikku kahjustamist kukutamistesti raames ei olnud vajalik hinnata.

Sig Sauer soovis kaebuses ka esialgse õiguskaitse rakendamist, millega peatataks kohtumenetluse ajaks võitjaga lepingute sõlmimine. Tallinna Halduskohus keelas esialgse õiguskaitse korras Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel hankelepingu sõlmimise LMT-ga kuni lõpliku kohtulahendi jõustumiseni.

"Olukorras, kus kaitseväe poolt kasutatud tehnika vananeb, mõjutab see otseselt riigi kaitsevõimet. Samas ei ole kohtul põhjust arvata, et praegusel hetkel kaitseväe kasutuses olevad automaatrelvad oleksid niivõrd vananenud, et riigi kaitsevõime seisukohast tulenevalt oleks hädavajalik nende välja vahetamine juba enne vaidluse lõppemist käesolevas asjas" selgitas halduskohus, leides, et kui relvade vajadus oleks olnud kriitilise tähtsusega, siis oleks hange kuulutatud välja oluliselt varem kui seda tehti.

Lewis Machine & Tool Company kasuks mõisteti Sig Sauer Inc.-lt välja menetluskulud 4 761 eurot.

Menetlusosalised võivad otsuse vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus hiljemalt 13. mail 2019.