Kohtute haldamise nõukoda arutas kohtureformi teemat
Kohtute haldamise nõukoda (KHN) andis nõusoleku Harju maakohtu ja Pärnu maakohtu uue esimehe nimetamiseks ning arutas muuhulgas kohtute eelarve, kohtuarendamise väljatöötamiskavatsuse, kohtute avalikkusega suhtlemise ja paberivaba tsiviil-ja halduskohtumenetluse teemadel.
Kõige enam avalikkuse tähelepanu on pälvinud kohtuarendamise VTK ja selle punktid ühest maa-, haldus,- ja ringkonnakohtust ning kohtunike tagasisidestamine.
"Arutelus osalenud KHN-i liikmed ja kohtujuhid leidsid, et mõte anda kohtuniku tööle tagasiside on õige suund, kuid mis vormis, ja kuidas see praktikas toimima hakkab, on edasise arutelu fookus," lausus KHN-i tööd juhtiv Riigikohtu esimees Villu Kõve.
Küll aga otsustas KHN, et ühe kohtu loomise ettepanekuga edasi ei minda, vaid töötatakse detailsemalt läbi teine idee ehk teatud liiki kohtuasjade üleriigilise jagamise võimaldamine. "Arutelus osalejad andsid väga palju häid mõtteid ja edasiviivaid ideid, kuidas erinevaid kohtutööd tõhustavaid kavatsusi reaalselt edasi arendada," sõnas Kõve.
Justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep tänas nõukoja liikmeid ja kohtujuhte viljaka arutelu eest. "Saame kohtunikkonna toel jätkata kohtute töökoormuse ja -kiiruse ühtlustamisega. Viime osa asju, mida arutatakse kirjalikult või video teel, kohtute vahel üleriigilisse jagamisse. See täiendab juba jõustunud võimalust, et ringkonnakohtute esimehed võivad kohtute vahel ajutiselt tööd ümber jagada. Süvendame kohtunike spetsialiseerumist. Loome võimaluse, et kõrgemad kohtud saavad anda kohtunikule tema töö kohta tagasisidet. Parandame kohtujuristidest kohtunikele järelkasvu ettevalmistamist. Õigusemõistmise asjatundlikkusest ja usaldusväärsusest võidab terve ühiskond," lisas Peep.
Lisaks tulevikuvaadete arutamisele andis KHN oma nõusoleku Astrid Asi nimetamiseks Harju maakohtu ja Toomas Talviste nimetamiseks Pärnu maakohtu esimeheks.
Kohtute haldamise nõukojas on 11 liiget, sinna kuuluvad riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, riigi peaprokurör ja advokatuuri esimees ning õiguskantsler või tema esindaja. Justiitsminister või tema esindaja osaleb nõukojas sõnaõigusega. Nõukoja tööd juhib Riigikohtu esimees.