Ringkonnakohus tühistas ajakirjanikele määratud trahvi
Tallinna Ringkonnakohus tühistas AS-i Eesti Ekspress ja kahe ajakirjaniku rahatrahvid, mis olid määratud prokuratuuri loata kriminaalmenetluse asjaolusid sisaldanud artikli avaldamise eest.
Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse põhjusel, et prokuratuuri taotluses esitatud konkreetsed asjaolud ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et loa küsimise korral oleks olnud prokuratuuril põhjust selle andmisest keelduda. Prokuratuur ei põhjendanud, kuidas artikli avaldamine kahjustas konkreetsel juhul õigusemõistmise huve. Samas asus ringkonnakohus seisukohale, et prokuratuurilt tuleb enne andmete avaldamist luba küsida.
Harju Maakohus määras 14.04.2022 prokuratuuri taotlusel menetlusvälistele isikutele Sulev Vedlerile, Tarmo Vahterile ja AS-le Ekspress Meedia rahatrahvid suuruses 1000 eurot igaühele. Seda põhjusel, et nad avaldasid Eesti Ekspressis ilmunud artiklis prokuratuuri loata infot, mida prokuratuur ei olnud varem avalikkusega jaganud. See puudutas Swedbank AS kriminaalmenetluse asjaolusid ja kriminaalmenetluses kahtlustatavate ringi. Prokuratuuri artikli ilmumisest ei teavitatud.
Ringkonnakohus nõustus tänases määruses prokuratuuri ja maakohtuga, et kriminaalmenetluse seadustiku § 214 lg 3 järgi on menetlusväline isik, kelle trahvimist saab prokuratuur taotleda, seaduse mõttes iga isik, kellel puudub konkreetse kriminaalasjaga seos. Ehk ta ei ole menetlusosaline või kriminaalmenetluses osalev muu isik (tunnistaja, ekspert vms). „Juhul kui seadusandjal oli mõte välistada ajakirjanikud/meediaväljaanded sarnaselt kahtlustatava või süüdistatavaga isikute ringist, keda pole võimalik kohtueelse menetluse andmete avaldamise keelu eiramise eest trahvida, siis tulnuks see erand selgelt ka normis sõnastada. Menetlusvälise isikuna saab sel põhjusel seaduse sõnastuse järgi käsitada kõiki ülejäänud isikuid, kellele on mingil põhjusel teatavaks saanud kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja andmed“ selgitas kohus.
Ringkonnakohus nõustus samuti prokuratuuri argumentatsiooniga, mille kohaselt võib kohtueelse menetluse andmete ennatlik avaldamine oluliselt kahjustada tõendite kogumist. Sellega võib seada ohtu õigusemõistmise ning kahjustada põhiseadusega tagatud isikuõigusi. Võimalike kahtlustatavate ringi ennatlik avaldamine võib kaasa tuua riski, et varem end menetleja huviorbiidist välja arvanud isik hakkab tõendeid hävitama või ei saa ajalehes kahtlustatavaks nimetatud inimene edasise menetluse raames üldse kahtlustust. Seega olid prokuratuur ja maakohus ringkonnakohtu hinnangul seadust õigesti tõlgendanud, leides, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks peab olema igal juhul prokuratuuri luba. Ajakirjandusvabadust on sellega tõepoolest piiratud, kuid see piirang on kohtu hinnangul põhiseaduspärane.
Ringkonnakohus rõhutas, et kuigi ajakirjandusvabadus on põhiseadusega kaitstud, ei tulene seaduse mõttest, et riik peaks seda eelistama teistele, samuti põhiseadusega tagatud õigustele ja vabadustele. „Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalmenetluse seadustiku § 214 sätestatud kohtueelse menetluse andmete avalikustamise piirang kooskõlas põhiseaduse § 45 teise lausega, mis võimaldab piirata ajakirjandusvabadust mh õigusemõistmise huvides“.
Prokuratuurilt loa küsimist ei saa ringkonnakohtu hinnangul võrdsustada ajakirjandusvabaduse lubamatu piiramisega. Tasakaalustamaks ajakirjandusvabadusele seatud piirangut ja vältimaks prokuratuuri alusetult loa andmisest keeldumist, võimaldab kehtiv seadus ringkonnakohtu hinnangul vaidlustada eeluurimiskohtuniku juures prokuratuuri otsust keelduda loa andmisest.
Antud vaidluses kaebajad prokuratuurilt kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks luba ei küsinud. Kuigi ringkonnakohus on seisukohal, et luba on seaduse mõtte ja eesmärgi järgi iseenesest vajalik, tuleb kohtul trahvi määramisel kaalutleda, kas see on konkreetse kaasuse asjaolusid silmas pidades vältimatult vajalik. „Kuivõrd Swedbank AS rahapesukahtlust käsitleva artikli avaldamine teenis avalikkuse informeerimise eesmärki, siis ei ole alust väita, et avaldajaid tuleks pelgalt teema käsitlemise tõttu trahvida. Kahtlustatavate nimede avaldamine riivab vaidlusteta puudutatud isikute õigusi, kuid nimede välja toomisel tuleb silmas pidada seda, et võimalik rahapesu periood oli varasemalt uudistest läbi käinud. Samuti kajastas artikkel üksnes seda, et panga tippjuhtidele on seoses nende tööga pangas esitatud kahtlustus kuriteos. Keeruline on leida argumente, miks tippjuhtide (kuid samas ka poliitikute või ametnike) puhul ei tohiks neile esitatud kahtlustusest kirjutada. Artiklis ei lahatud kahtlustatavate eraelu“ selgitas ringkonnakohus.
Lisaks märkis kohus, et taotluses, millega soovitakse andmete avaldajat trahvida, tuleks selgelt ära näidata, mil moel ja eelduslikult kellele andmeid avaldati. Juhul, kui prokuratuuri hinnangul informeeriti avalikkust kohtueelses menetluses oleva kriminaalasja faktidest veebiplatvormi www.ekspress.ee kaudu ilma loata, avaldades neid liiga vara, saab ringkonnakohtu arvates taotleda üksnes meediaväljaande, mitte aga ajakirjanike trahvimist.
Kohus määras hüvitada AS Ekspress Meediale nende kantud õigusabikulu summas 1835,84 eurot.
Tänast määrust on võimalik vaidlustada Riigikohtus 15 päeva jooksul.