Kohus mõistis Tamme tänava kortermajas kolme inimest pussitanud mehele pika vanglakaristuse
Pärnu Maakohus tunnistas täna Toomas Reimo (46) süüdi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises, kolmes kehalises väärkohtlemises ja mõrvakatses ning mõistis talle liitkaristuseks 18 aastat vangistust. Kohus rahuldas kannatanute tsiviilhagid kogusummas ca 13 000 eurot.
Süüdistuse kohaselt tappis Toomas Reimo eelmise aasta 20. aprilli varahommikul Haapsalus Tamme tn kortermajas ühe inimese ja tekitas eluohtlikke vigastusi kahele inimesele. Lisaks süüdistati meest 2019. aasta novembrikuus joobes juhtimises, 2020. aastal kahe ja 2021. aastal ühe inimese kehalises väärkohtlemises.
Kohtus leidis tõendamist, et 20.04.2021 tungis T. Reimo kaasas olnud noaga kallale kolmele isikule. Kannatanutel tuvastatud vigastused näitavad, et T. Reimo lõi kannatanuid noaga vähemalt 21 korral, 12 korral ja 5 korral, mille tagajärjel üks kannatanu suri, teisel kahel tekkisid vigastused, mis olid eluohtlikud. „T. Reimo rünne – noalöökide arv ja see, et ta lõi kannatanuid noaga pea, kaela ja ülakeha piirkonda, näitab, et tema ründe eesmärgiks oli kannatanute tapmine,“ märkis kohtunik Piia Jaaksoo otsuse kuulutamisel.
Kohtus ei leidnud tõendamist kaitsja versioon, et mõrvakatse puhul oleks kannatanu, kes suri, rünnanud T. Reimot. Samuti ei leidnud kohtus kinnitust kaitsja väide, et T. Reimo pani mõrvakatse toime hingelise erutuse seisundis. Kohtule ei esitatud ühtegi tõendeid, mis näitaks, et T. Reimol oleks esinenud tugeva hingelise erutuse seisund. Vastupidi, kannatanu kirjeldab T. Reimo sihipärast tegevust – Reimo rääkis, et tappis inimese ja kavatseb järgmisena ette võtta kaks toas viibinud isikut ja seejärel ründaski neid noaga.
Joobes juhtimise ja kehalise väärkohtlemise tehioludes kohtus vaidlust ei olnud.
„T. Reimo on kahe aasta jooksul pannud toime viis kuritegu, oluline siinjuures on ka see, et nende tegude intensiivsus on läinud kasvavas joones. Reimo on küll oma tegusid tunnistanud, kuid leiab, et konflikti algatajad on olnud teised inimesed. Kohtu jaoks on selgunud pigem vastupidine – olukordades, kus T. Reimole ei meeldinud teiste inimeste käitumine, reageeris ta füüsilise vägivallaga. Kohtule näitavad T. Reimo sellised teod, et tema väärtushinnangud ei sobitu õiguskorda ja tema mõjutamine läbi mõistetava karistuse õiguskuulekale käitumisele tingib keskmisest raskema karistuse mõistmise,“ märkis P. Jaaksoo.
Kokkuvõtvalt leidis kohus, et esitatud süüdistus leidis täielikku tõendamist. Kohus karistas T. Reimot mõrvakatse eest vangistusega 17 aastat, kehaliste väärkohtlemiste eest vangistusega 3 aastat ja joobes mootorsõiduki juhtimise eest vangistusega 1 aasta ning suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistis kohus liitkaristuseks 18 aastat vangistus. Karistusaja alguseks loeb kohus 20.04.2021.
Mehelt mõisteti riigi kasuks välja menetluskulud kogusummas 6840,22 eurot. Kohtuotsus ei ole jõustunud.