Kriminaalasjad

Karistusseadustik näeb ette kuritegude koosseisud ja karistused. Kuritegu on see, mille eest füüsilisele isikule (inimesele) on põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus või sundlõpetamine. Samuti sätestab karistusseadustik, et kuriteona on karistatav ainult tahtlik tegu. Samas on aga karistusseadustikus ka kuritegusid, mille puhul karistatakse teo toimepanemist ettevaatamatusest.

Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija ohvri õigushüve. Õigushüved on põhiväärtused nagu elu, tervis ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused (nt asjad) ning intellektuaalne omand (nt autoriõigus).

Karistusseadustikus on kuritegudel raskusastmed:

• Esimese astme kuriteo eest näeb seadus raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta, eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise.
• Teise astme kuriteo eest näeb seadus karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse.

Kuritegudest teatamiseks ei saa pöörduda otse kohtusse. Kui langete ise kuriteo ohvriks või näete pealt kuritegu, on oluline kiiremas korras teatada juhtunust politseile, säilitada sündmuskoht ja asitõendid võimalikult puutumatuna. Kuriteosündmusest saab teavitada helistades tasuta lühinumbril 110 või minnes kohale lähimasse politseiasutusse.

Esimese astme kuriteo toimepanemise varjamine või sellest mitteteatamine on karistatav kuriteona.

Kriminaalmenetluse saab kriminaalmenetluse seadustiku järgi alustada uurimisasutus või prokuratuur. Uurimisasutused on Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.

Kriminaalasju arutatakse riikliku süüdistuse alusel. Kriminaalprotsessis osalevad:

• prokurör riikliku süüdistajana;
• süüdistatav: isik, kellele on süüdistus esitatud;
• süüdistatava kaitsja;
• kannatanu: isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju;
• tsiviilkostja: isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga;
• kolmas isik: võidakse menetlusse kaasata kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

Kriminaalasju võib lahendada üldmenetluses või ka lihtmenetluses.

Üldmenetlust nimetatakse ka võistlevaks kohtumenetluseks, kus prokurör täidab süüdistatavat funktsiooni ja kaitsja süüdistatavat kaitsvat funktsiooni. Kohtuistungil uuritakse kõiki tõendeid vahetult. Loetakse ette dokumentaalsed tõendid, kuulatakse ära kannatanud, tunnistajad, süüdistatavad, ekspert jt. Nende ilmumine kohtuistungile on kohustuslik. Peetakse ka kohtuvaidlus, kus prokurör peab süüdistuskõne ja kaitsja omakorda kaitsekõne. Kohus kuulab ära mõlema poole arvamuse ning teeb õiglase kohtuotsuse. Kohtuotsus võib üldmenetluses olla õigeks- või süüdimõistev.

Lühimenetluse kõige levinum liik on kokkuleppemenetlus. See tähendab seda, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel toimuvad läbirääkimised, mille käigus sõlmitakse kõigi osapoolte nõusolekul kokkulepe, milles lepitakse kokku süüdistatavale mõistetav karistus. Kokkuleppemenetluses toimub ka kohtuistung, kus kokkulepe avaldatakse. Kohus küsib osapooltelt üle, kas nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus võib oma määrusega kokkulepet mitte kinnitada või teha kokkulepet kinnitava kohtuotsuse. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus on alati süüdimõistev.

Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused. Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.

*Teksti koostamisel on kasutatud www.eesti.ee veebilehte (https://www.eesti.ee/est/teemad/kodanik/oigusabi/kuriteost_ja_karistuses...)