Rahvakohtunikud

A A A

Jaga

PrintPDF Jaga

Kes on rahvakohtunik?

Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Seejuures ei pea rahvakohtunikul olema juriidilist haridust, sest tema eesmärk ongi tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist.

Rahvakohtunikuks võib kohtus käia ka oma põhitöö kõrvalt, kuid arvestama peab sellega, et osaleda tuleb kogu protsessis alates esimesest sisulisest kohtuistungist kuni otsuse kuulutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja protsessi käigust võib see tähendada osalemist asja arutamisel järjest ühest tööpäevast kuni mitme kuuni.

Milliste asjade arutamisel rahvakohtunik osaleb?

Rahvakohtunik on kaasatud ainult maakohtutes esimese astme kuritegude kriminaalasjade arutamisse. Kohtu koosseisu kuulub sellistel protsessidel lisaks eesistujast kohtunikule kaks rahvakohtunikku.

Esimese astme kuriteod on karistusseadustikus sätestatud süüteod, mille eest on raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või juriidiliste isikute puhul nende tegevuse sundlõpetamine.

Taolistesse protsessidesse kaasatakse rahvakohtunikud juhuslikkuse põhimõttel konkreetse kohtu juurde nimetatud rahvakohtunike hulgast. Kui protsessi esmalt kutsutud rahvakohtunik ei saa asja arutamisel osaleda, kutsutakse kohtusse nimekirjast järgmine rahvakohtunik. Lisaks arvestatakse rahvakohtunike kaasamisel konkreetsesse protsessi sellega, et nende seas oleks võimalusel eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtuistungile kaasata ka varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtu koosseisust rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varurahvakohtunikuga.

Kuidas rahvakohtunikuks saada?

Iga maakohtu esimees teatab vähemalt neli kuud enne tähtaja saabumist enda tööpiirkonna kohalikele omavalitsustele sellest, et eelmiseks perioodiks valitud rahvakohtunike volitused hakkavad lõppema. Rahvakohtunikukandidaadid valivad iga nelja aasta järel omavalitsusüksuste volikogud. Seejuures peab esitatud kandidaatide arv olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Pärast rahvakohtunikukandidaatide nimekirja koostamist esitab omavalitsusüksuse volikogu selle enda piirkonna maakohtule vähemalt kaks kuud enne eelnenud perioodiks nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Kandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning igaühel on õigus vaidlustada kandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis. Vaidlustamise kord avaldatakse samuti Ametlikes Teadaannetes koos kandidaatide nimekirjaga.

Esitatud kandidaatide seast nimetab rahvakohtunikud ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikke nimetades arvestab komisjon kandidaatide sobivust, nende kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.

Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis, kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ja on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.

Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:

• süüdi mõistetud kuriteo eest;

• pankrotivõlgnik;

• tervise tõttu sobimatu;

• omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;

• kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;

• kaitseväeteenistuses;

• advokaat, notar või kohtutäitur;

• vabariigi valitsuse liige;

• valla- või linnavalitsuse liige;

• vabariigi president;

• riigikogu liige;

• maavanem.

Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks ning sama isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

Ametisse nimetatud rahvakohtunikud annavad kohtu üldkogu ees järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

Millised on rahvakohtuniku kohustused?

Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunikul on kohustus ilmuda kohtuistungile. Kui ta ei saa kohtuistungil mõjuval põhjusel osaleda, peab ta kohtule sellest viivitamatult teatama.

Rahvakohtunikul on seaduse järgi järgmised kohustused:

Üldised kohustused

• Täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust.

• Käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet.

Vaikimiskohustus

• Rahvakohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil. Asjaolusid, mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, võib avaldada üksnes Riigikohtu üldkogu loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus

• Rahvakohtunik ei või avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi.

Millised on rahvakohtuniku õigused?

Rahvakohtunikul on õigus saada õigusemõistmises osalemise ajaks oma tööandjalt vabastus põhitöölt.

Õigusemõistmises osalema kutsutud rahvakohtunik võib osalemisest loobuda mõjuval põhjusel, teatades sellest viivitamatult kohtule.

Rahvakohtuniku volitused võib ennetähtaegselt lõpetada tema avalduse alusel kui selleks on mõjuv põhjus. Rahvakohtuniku volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab rahvakohtunike nimetamise komisjon kohtu esimehe ettepanekul.

Miks tasub olla rahvakohtunik?

Rahvakohtuniku töö tegemine annab kindlasti uue, väga põneva ja hariva kogemuse. Rahvakohtunikul kui mittejuristil on unikaalne võimalus näha kogu õigusemõistmise protsessi lähemalt kui see tavainimesele võimalik on. Samuti laiendab rahvakohtuniku praktika õigusalaseid teadmisi ning annab ülevaate õigusriigi toimimisest ja kohtumõistmise protsessist.

Kas ja kui palju makstakse rahvakohtunikule töö eest tasu?

Rahvakohtunikele makstakse töö eest nii tasu kui ka hüvitatakse õigusemõistmises osalemisega seotud kulutused.

Rahvakohtuniku tasu kohtuistungil õigusemõistmises osaletud tunni eest on 2,43 eurot. Kui rahvakohtuniku tasu õigusemõistmises osalemise päeva eest osutub väiksemaks tema töökohajärgsest keskmisest päevapalgast, hüvitatakse vahe kohtu eelarvest.

Kui kohtuistung toimub väljaspool rahvakohtuniku töölepinguga määratud töö tegemise asukohta või mittetöötava rahvakohtuniku elukohta, hüvitatakse ka sõidukulud. Üle ühe päeva kestva katkestamatu kohtuistungi korral hüvitatakse ka majutuskulud ülemmääraga 19,17 eurot ööpäevas ja makstakse päevaraha 5,11 eurot.

Loe täpsemalt ka justiitsministri määrusest rahvakohtuniku tasu suuruse ja maksmise korra kohta.

Millised seadused reguleerivad rahvakohtunike tööd?

Täpsemat infot rahvakohtuniku ja tema töö kohta saab lugeda kohtute seadusest ja kriminaalmenetluse seadustikust.

Rahvakohtunik lähtub teenistuskohustuste täitmisel avaliku teenistuse seaduse §-dest 55 ja 56, § 58 lõikest 1 ja §-st 59.

Otsinguvorm

Rahvakohtunikud