Iga maakohtu esimees teatab vähemalt neli kuud enne tähtaja saabumist enda tööpiirkonna kohalikele omavalitsustele sellest, et eelmiseks perioodiks valitud rahvakohtunike volitused hakkavad lõppema. Rahvakohtunikukandidaadid valivad iga nelja aasta järel omavalitsusüksuste volikogud. Seejuures peab esitatud kandidaatide arv olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Pärast rahvakohtunikukandidaatide nimekirja koostamist esitab omavalitsusüksuse volikogu selle enda piirkonna maakohtule vähemalt kaks kuud enne eelnenud perioodiks nimetatud rahvakohtunike volituste lõppemist. Kandidaatide nimekiri avaldatakse väljaandes
ning igaühel on õigus vaidlustada kandidaadi rahvakohtunikuks nimetamine maakohtu rahvakohtunike nimetamise komisjonis. Vaidlustamise kord avaldatakse samuti Ametlikes Teadaannetes koos kandidaatide nimekirjaga.
Esitatud kandidaatide seast nimetab rahvakohtunikud ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon. Rahvakohtunikke nimetades arvestab komisjon kandidaatide sobivust, nende kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis, kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ja on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
• süüdi mõistetud kuriteo eest;
• pankrotivõlgnik;
• tervise tõttu sobimatu;
• omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
• kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
• kaitseväeteenistuses;
• advokaat, notar või kohtutäitur;
• vabariigi valitsuse liige;
• valla- või linnavalitsuse liige;
• vabariigi president;
• riigikogu liige;
• maavanem.
Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks ning sama isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.
Ametisse nimetatud rahvakohtunikud annavad kohtu üldkogu ees järgmise vande: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»