Teise vanema nõusolekuta ei tohi lapsega välismaale elama asuda

Jaga
PrintPDF Jaga

Eile jõustunud Tartu ringkonnakohtu määrusega jäeti muutmata Tartu maakohtu määrus, millega otsustati vastavalt rahvusvahelise lapseröövi konventsioonile* teise vanema nõusolekuta Itaaliast Eestisse toodud lapse tagastamise endisesse elukohariiki.

Eri riikide kodakondsust omavate lapsevanemate puhul ei ole hooldusõiguse pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine tingimata vaevalisem, kui vanemad teavad, kuidas tekkinud situatsioonis õiguspäraselt käituda.

Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni kohaldatakse juhul kui alla 16aastane laps on viidud välisriiki või hoitakse teda seal kinni ilma lapse suhtes hooldusõigust omava isiku nõusolekuta. Seda isegi siis, kui lapsega lahkub elukohariigist teine tema suhtes hooldusõigust omav isik. Konventsiooni eesmärk on tuua laps tagasi selleks, et kohus saaks arutada tema hooldusõigust ja elukohta puudutavaid küsimusi.

Kui eri riikidest pärit vanematel tekib lapse hooldusõiguse pinnalt lahkarvamus, tulebki alati esmalt lahendada hooldusõiguse küsimus. Teisisõnu peavad vanemad vaidluse korral omavahel kokku leppima, kelle juures laps elab, kes tema eest hoolitseb ning kuidas teine vanem lapsega suhtleb. Kui pooled ei saavuta mõlemale sobivat kompromissi, saab vaidluse lahendada kohtus. Seda tuleb aga alati lahendada lapse elukohariigi kohtus. Alles pärast hooldusõiguse küsimuse lahendamist saab vanem soovi korral muuta enda või tulenevalt hooldusõiguse kuuluvusest ka lapse elukohta.

Kui aga üks vanem viib lapse ilma teise vanema nõusolekuta riiki, mis ei ole seni olnud lapse harilik elukoht, saab teine vanem taotleda lapse tagastamist endisesse elukohta. Sellisel juhul peabki kohus üldjuhul otsustama lapse tagastamise. Kohus võib jätta lapse tagastamata vaid juhul, kui tuvastatakse piisavalt konkreetne ja tõenäoline oht lapse heaolule. Tagastamise otsustamisel on kohtu jaoks alati esikohal lapse huvid. Kui selliseid erandlikke asjaolusid ei tuvastata, otsustab kohus konventsiooni alusel lapse tagastamise. Seejuures ei saa Eesti kohus kohelda oma riigi kodanikku eelistatumalt teise riigi kodanikule. Konventsioon kaitseb eri riikide kodanike õigusi võrdselt.

Ringkonnakohus leidis, et kohtulahendid ei saa soodustada praktikat, et lapse vanemad vahetavad lapse elukohariiki teise vanema hooldusõigusega arvestamata. Väga oluline on siinjuures see, et lapse tagastamine teise riiki ei ole võrdsustatav teisest vanemast lahutamisega. Tegelikkuses on lapse ebaseaduslikult teise riiki viinud vanemal õigus ja lausa kohustus oma lapsega viimase harilikku elukohta kaasa sõita, temaga seal koos elada ja last abistada.

Juhul kui laps on Eestist minema viidud, saadab justiitsministeerium vanema avalduse alusel lapse tagastamise taotluse vastavasse riiki. Selle, kas laps tagastatakse või mitte, otsustab sealne kohus. Vastupidises olukorras – kui teine riik taotleb Eestilt lapse tagastamist – kontrollib justiitsministeerium taotluse õigsust ja püüab saavutada seda, et laps ja vanem pöörduksid tagasi senise elukoha riiki, ning kui see ei anna tulemust, edastab materjalid kohtule.

* 1980. aasta Haagi rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni kohta saab täiendavat infot justiitsministeeriumi kodulehelt.

 

Krista Tamm
Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja
7 500 656
53 433 341
krista.tamm@kohus.ee