Teise astme kohus suurendas oluliselt Darja tapmises süüdistatava hüvitist kannatanule

Jaga
PrintPDF Jaga

20. aprill 2018

Tartu Ringkonnakohus muutis eilse otsusega Viru Maakohtu otsust 14-aastase Darja tapmises süüdistatava Toomas Semykini (20) kannatanule makstava hüvitise osas. Ringkonnakohus mõistis erinevalt maakohtust Semykinilt kannatanu ehk tapetud tüdruku ema kasuks välja 20 000 eurot mittevaralise kahju katteks. Varalise kahju katteks mõistis ringkonnakohus Semykinilt välja 4353,19 eurot.

Muus osas jättis ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium maakohtu otsuse muutmata.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus Semykini kaitsja ja kannatanu esindaja. Semykini kaitsja palus oma kaitsealuse talle esitatud süüdistuses õigeks mõista ja kannatanu esindaja taotles tsiviilhagi nõuete rahuldamist täies ulatuses. 

Ringkonnakohus ei rahuldanud kaitsja taotlust ning leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kannatanu esitas oma varalise kahju nõude kriminaalmenetluse ajal kahes erinevas summas, kuid hilisem nõue oli varasemast suurem kõigest 40 senti. Kuna nimetatud summa võrra nõude suurendamine ei olnud dokumentaalselt tõendatud, mõistis ringkonnakohus kannatanu kasuks välja tema esialgse ja ka tõendatud varalise kahju nõude. Maakohus oli välja mõistnud 40 senti rohkem ehk 4352,59 eurot.

Kannatanu mittevaralise kahju nõude rahuldas ringkonnakohus täies ulatuses. Ringkonnakohus leidis, et antud juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis on inimese surma põhjustamisel eelduseks mittevaralise kahju nõude väljamõistmiseks. Kohtukolleegiumi hinnangul on erandlikud asjaolud nii kannatanul tütre surma tagajärjel tekkinud tervisehäire kui ka see, et ta pidi oma last taga otsima viiel päeval, lootes seejuures teda elusana leida. Taoline teadmatus lapse saatuse suhtes põhjustas kannatanule kahtlemata suurt närvipinget. Üleelamisi põhjustas ka see, et Darja surnukeha lebas võsastikus päevi. Ringkonnakohus leidis, et juhtunu asjaolusid arvestades ei ole summa ebamõistlikult suur ega väljenda kannatanu alusetut rikastumissoovi.

Kohtupraktika järgi väljendab mittevaralise kahju hüvitis teatud ulatuses alati lisaks kompensatsioonilisele eesmärgile ka ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole ja on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega tekitatud ülekohtu eest.

Ringkonnakohus ei nõustunud kannatanu esindajaga selles, et kahju tuleks välja nõuda kriminaalasja mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt. Teine süüdistatav Aleksei Botštarjov (21) ei osalenud Darja tapmises või sellele kaasaitamises ja teda süüdistatakse Semykini toime pandud kuriteo varjamises. Kuna Botštarjov ei põhjustanud tüdruku surma, puudub seaduslik alus temalt hüvitist nõuda.

Viru Maakohus tunnistas möödunud aasta 13. juulil Semykini süüdi Darja tapmises ja Botštarjovi nimetatud tapmise varjamises. Semykinile mõistis maakohus koos talle varasema otsusega mõistetud karistusega 14 aastat ja üheksa kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus. Lõplikuks karistuseks mõistis maakohus Semykinile 13 aastat, viis kuud ja 24 päeva vangistust. Botštarjovile mõistis kohus karistuseks kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.

Süüdistuse järgi tappis Semykin 2015. aasta 4. detsembri õhtul Narvas Pähklimäe terviseradadel paikneva Äkkeküla spordibaasi territooriumil 14-aastase tüdruku. Kadunud tüdruku surnukeha leiti viis päeva hiljem, 9. detsembril.

Eilne otsus on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee