Teise astme kohus jättis Viljandis mehe surnuks tulistanule mõistetud karistuse muutmata

Jaga
PrintPDF Jaga

18. september 2017

Tartu Ringkonnakohus tühistas eile osaliselt Tartu Maakohtu otsuse ja tunnistas eelmise aasta aprillis Viljandis kortermajas tulistanud Rene Petersoni (39) mõrva asemel süüdi mõrvakatses.

Samas jättis teise astme kohus Petersonile mõistetud 14-aastase vangistuse muutmata.

Samuti jäi maakohtu otsus muutmata Petersoni süüditunnistamises tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning tapmiskatses.
Maakohus tunnistas Petersoni süüdi mõrvas, mis tähendas teona üldohtlikul viisil ja vähemalt teist korda toimepandud tapmist. Kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium leidis, et süüdistatavale ei saa siiski ette heita teo toimepanemist üldohtlikul viisil. Nimetatud viisi puhul peab olema ohustatud määramata arv isikuid ja oht ka teiste isikute surma või tervise kahjustamiseks peab olema reaalne. Kohtu hinnangul ei tulistanud Peterson kortermaja trepikojas huupi, vaid tema lasud olid suunatud konkreetselt kahele kannatanule. Samuti ei viibinud tulistamise ajal trepikojas kolmandaid isikuid ja süüdistatava tegevus ei ohustanud reaalselt määramata arvu isikuid. Ringkonnakohus leidis ka, et kuigi Peterson põhjustas trepikojas tulistamisega ühe kannatanu surma, jäi sellele eelnev tegu ehk läbi korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse tulistamine tapmise katse staadiumi. Kuna Petersoni tegude läbi sai surma üks inimene, ei saa seda õiguslikult lugeda teistkordselt toime pandud tapmiseks ehk lõpuleviidud mõrvaks, vaid üksnes mõrvakatseks.

Petersonile mõistetud karistuse vähendamist teise astme kohus võimalikuks ei pidanud.  Ringkonnakohtu hinnangul on Petersoni süü suur ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtupraktika järgi ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema toimepandud teo suhtes. Peterson on kahetsenud vaid seda, et ta ei võtnud ravimeid ja on väitnud, et rohkemast tal kahju olla ei saa. Ta ei ole kannatanute ees vabandanud. Kuigi Peterson oli teo toimepanemise ajal süüdiv, peab ta end ise olukorra ohvriks. Seega ei arvestanud kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
Ringkonnakohus leidis, et Petersoni tegu iseloomustab kuriteo toimepanemise planeerimine ja ettevalmistamine ning teo intensiivsus. Tema eesmärk realiseerus osaliselt vaid seetõttu, et juhuse tahtel ei tabanud kuul korteris viibivaid inimesi ja koridoris teist kannatanut. Peterson soovis sündmuspaigalt põgeneda, olles eelnevalt kokku pannud isiklikud asjad. Ta ei ole avaldanud mõistmist teo tagajärgede osas ega teinud midagi kahju vabatahtlikuks heastamiseks.

Tartu Maakohus tunnistas Petersoni selle aasta 6. aprillil süüdi tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, tapmiskatses ja mõrvas ning mõistis talle 14-aastase vangistuse.

Süüdistuse järgi tulistas Viljandis Valuoja puiesteel asuva kortermaja elanik Rene Peterson eelmise aasta 15. aprillil esmalt läbi suletud korteriukse korrus kõrgemal asuvasse korterisse, kus viibisid naine ja väike laps, kes õnneks vigastada ei saanud. Hiljem tulistas süüdistatav trepikojas sellel hetkel teise ja kolmanda korruse vahel viibinud meest ja naist. Üks kuul tabas 39-aastast meest selga ja ta suri saadud vigastusesse sündmuskohal. Eelnevalt oli Peterson süüdistuse järgi käinud poes, kust ostis ketaslõikuri ja lõikeketta, millega lõikas kodus lahti relvakapi ukse, et saada kätte lähedasele kuuluv relv Nagan.

Peterson on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Eilne otsus on vaidlustatav Riigikohtus 30 päeva jooksul.


Krista Tamm
Pressiesindaja
Esimese ja teise kohtuastme avalike suhete teenistus
750 0656, 534 33341
krista.tamm@kohus.ee