Tartu maakohtus alustavad tööd uued rahvakohtunikud

Jaga
PrintPDF Jaga

Tänasest osalevad Tartu maakohtu tööpiirkonna õigusemõistmises 160 uut rahvakohtunikku, kelle volitused kehtivad neli aastat.

Rahvakohtunikud nimetati ametisse aprilli lõpus ning neist 141 andsid eelmisel reedel kohtu üldkogu ees vande, mis on eelduseks õigusemõistmisel osalemiseks.  

Tartu maakohtu esimees Liivi Loide ütles, et rahvakohtunike kaasamine õigusemõistmisesse tuleneb seadusest ja võiks lisada kohtuasjade lahendamisele elulist, inimlikku vaatenurka, samas ka teadmisi teistest eluvaldkondadest.

Uutest ametisse nimetatud rahvakohtunikest on 55 Tartumaalt, 25 Viljandimaalt, 20 Valgamaalt, 20 Võrumaalt, 20 Põlvamaalt ja 20 Jõgevamaalt.  Neist 118 on naised ja 42 mehed. Rahvakohtunikud tegutsevad põhitegevusena väga erinevatel elualadel. Nende seas on inimesi nii era- kui avalikust sektorist, kuid ka tööotsijaid, üliõpilasi ja pensionäre. Rahvakohtunike hulgas on ka pedagooge ning mitmeid linna- ja vallavalitsuste töötajaid.

Rahvakohtunikud andsid samasuguse vande, nagu kohtunikud nende ametisse nimetamisel: «Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan mõista õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.»

Rahvakohtunikke kaasatakse õigusemõistmisesse ainult kriminaalasjades esimese astme kuritegude läbivaatamisel ning seda vaid üldmenetluses ehk nn võistlevas menetluses. Rahvakohtunikul on õigusemõistmisel võrdsed õigused kohtunikuga ning talle laienevad ka kõik kohtuniku põhilised kohustused: erapooletu õigusemõistmise, nõupidamissaladuse hoidmise ja vaikimiskohustus.

Rahvakohtunikukandidaadid valivad kohalike omavalitsusüksuste volikogud ning kandidaatide seast nimetab rahvakohtunikud ametisse kohtu juures asuv komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Kohtute seaduse järgi võib rahvakohtunikuks nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kes on selleks tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Samuti sätestab seadus mitmeid nõudeid, millele rahvakohtunik peab vastama. Näiteks ei või rahvakohtunik olla süüdi mõistetud kuriteo eest ega olla pankrotivõlgnik. Samuti ei tohi ta olla advokaat, notar või kohtutäitur ega kohtu, prokuratuuri, politsei või kaitseväe teenistuses. Rahvakohtunikuks ei või nimetada ka Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ega valla- või linnavalitsuse liiget.

Rohkem infot rahvakohtunike kohta leiab kohtute võrgukodust.
 

Krista Tamm
Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja
750 0656
5343 3341